Arakas: kinnisvaramaksu mõtet tuleb arutada

"Positiivses mõttes oli seda oodata, et kui Siim Kallas asub Viimsi vallavanemaks, siis hakkab asju juhtuma. Mitte üksnes Viimsi-keskselt, vaid just nimelt valla kui kohaliku omavalitsuse mõiste ja sisu kaasajastamisel ning uuesti lahtimõtestamisel," kommenteeris Arakas Kallase mõttearendust kohalike omavalitsuste finantsolukorra teemal.

Kallas ütles täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et 25 aastat tagasi loodud omavalitsuste tulubaas on tänaseks oma aja üle elanud ja seda tuleb muuta viisil, et omavalitsused saaksid vähemalt ideaalis olla isemajandavad. Muu hulgas tõi endine peaminister esile, et Eesti suur erand kogu maailmas on see, et meil ei ole omavalitsuste kulubaasis kinnisvaramaksu.

Kuigi see on poliitiliselt tundlik teema, siis tuleks ka sellist võimalust mingit nurka pidi arutada. "Nii imelik kui see ka ei tundu, võiks varade maksustamine olla praktilisem ja mõistlikum, sest kinnisvara asub seal, kus ta asub. Aga palk, jumal teab, kust sa selle saad ja kellele see maks laekub," põhjendas ekspeaminister. Kallas leiab, et sellel teemal võiks alustada laialdast diskussiooni.

Arakas tõdes, et haldusreform joonistas ümber omavalitsuste piirid, kuid tegeliku haldusreformi sisuni alles jõutakse. "Probleemid, mida Siim Kallas seoses kohalike omavalitsuste eraisiku tulumaksu arvel rahastamisega välja tõi, on väga praktilised ja kõigile mõistetavad," rääkis suurettevõtja ja tõi esile, et paljudele inimestele on indiviidi tasemel arusaadavalt Tallinna sissekirjutust eeldav tausta ühistransport palju tugevam valuuta kui oma tegeliku elukoha valla sotsiaalprobleemid.

"Kinnisvara alal tegutseva inimesena peaksin ma professioonist tulenevalt võitlema kõigiti kinnisvaramaksu vastu. Samas kas või Tallinnas kehtib ärimaale seadusejärgne maksimaalne maksumäär juba nii ehk naa, ilma et sellest väga palju juttu oleks. Teisalt kodanikuna saan lubada endale laiemat vaadet," märkis Arakas.

Näiteks OECD on korduvalt rõhutanud, et kinnisvaramaks on majanduskasvu seisukohast kõige neutraalsem maks, kuna tegemist on ressursi maksustamisega, mida ei saa riigist ära viia, erinevalt näiteks kapitalist või töökohtadest. "Kindlasti ei saa liikuda ühest äärmusest teise, kus näiteks Läti eeskujul võib sellest maksust eemale hoidmine kujuneda eraldi spordialaks," hoiatas Arakas samas.

Kohe kindlasti on see aga tema arvates suund, mida tasub edasi arutada ja mitte ideed eos surmata. "Küsimus adresseerib väga õiget probleemi – kohaliku omavalitsuse finantsiline autonoomia. Taasiseseisvunud Eesti maksurumaluste pjedestaali kohtade nimel käib viimasel ajal tihe rebimine – raske isegi öelda, mis oli rumalam otsus, kas kodualuse maa maamaksuvabastus või alkoholiaktsiisi järsk tõstmine. Aeg annab vastuse," märkis Arakas.