Haldusreform kasvatas töötute armeed

Registreeritud töötute arvu kasv jaanuaris on tavapärane, sest aasta lõpuga lõpevad paljud tähtajalised töölepingud, samuti toob kalendriaasta lõppemine kaasa rohkem koondamisi, selgitas töötukassa.

Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus kommenteeris pressiteate vahendusel, et registreeritud töötute arvu suurenemist jaanuaris mõjutas sel aastal mõnevõrra ka haldusreform, sest töötuks registreeris end osa reformiga kaasnenud ümberkorralduste käigus valla-, linna- või maavalitsustes töö kaotanud inimestest. "Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelmise kuuga 7%, kuid samas oli see möödunud aasta jaanuarist väiksem," märkis ta.

Haldusreformi raames läbi viidud koondamiste tõttu oli jaanuaris tavapärasest enam koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid. Jaanuaris määrati kindlustushüvitist koondamise korral 1444 inimesele. Hüvitise saajatest ligi pooled olid seoses haldusreformiga linna-, valla- või maavalitsustest koondatud töötajad. Hüvitist määrati kokku 2,9 miljoni euro väärtuses, sh linna-, valla- ja maavalitsuste endistele töötajatel ligikaudu 1,5 miljoni euro ulatuses.

Registreeritud töötuse määr oli jaanuaris kõrgeim Ida-Virumaal (9,8%) ja madalaim Harjumaal (3,8%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (23%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Jaanuaris lisandus töötukassale vahendamiseks 4333 uut tööpakkumist, mida oli 58% rohkem kui detsembris, kuid võrreldes aastataguse ajaga 4% vähem. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7578. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügitöötajatele (20%), oskustöötajatele ja käsitöölistele (20%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (18%) pakutavad töökohad.

Jaanuaris esitati töötukassale 4228 töövõime hindamise taotlust, mida oli 15% rohkem kui detsembris. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga esitati töövõime hindamise taotlusi jaanuaris 6% vähem. Töövõime hindamisotsuseid tehti jaanuaris 4888. Neist üle poole juhtudel (55%) määrati inimesele osaline töövõime, 32%-le määrati puuduv töövõime, töövõime vähenemist ei tuvastatud 12% juhtudest ning 1% juhtudest jäi taotlus menetlemata.