Puidutöösturid: metsanduse tulevik tüürib metsa poole

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- Aivar Hundimägi
- 23. märts 2018 kell 9:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidutöösturid: metsanduse tulevik tüürib metsa poole
Alanud uus metsanduse arengukava koostamise protsess hakkas juba enne käivitamist osapoolte vahel kirgi kütma.
Metsaomanikud kardavad, et 2021-2030 aastateks koostatavas kavas võidakse raiemahtusid oluliselt vähendada ja omanike õigusi piirata. Mõni keskkonnaaktivist on isegi välja pakkunud raiemahtude kahekordse vähendamise.
Äripäeva raadiosaates „Metsamajanduse hooandja“ ütles puidutööstuse Timber juhatuse liige Toivo Asmer, et oluliste piirangute seadmine võib Eesti majandusele pidurit panna. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp aga loodab, et osapooled jõuavad tasakaalustatud lahenduseni.
Mis saab raiemahtudest?
Äripäeva raadiosaadet „Metsamajanduse hooandja“ toetab AS Timber.
Asmer nentis, et debattidel on räägitud ka raiemahtude kahekordsest vähendamisest, mis võib Eesti majandusele palju probleeme tekitada. „Praegu on raiemahud 11-12 miljonit tihumeetrit. Nüüd räägitakse kuuest miljonist,“ nentis Asmer. „Metsandussektor on väga tähtis ja moodustab kolmandiku Eesti SKP-st.“
Lamp rõhutas, et raiemahtude kohta pole otsust tehtud ja enne seda tuleb ühiskonna vajadused kaardistada. „Selleni jõuame alles teises etapis. Looduskaitse poole pealt ei esita keegi radikaalseid nõudmisi. Jah, on tehtud ettepanek mahtusid poole võrra vähendada, aga see selgub alles vajaduste kaardistamisel,“ rääkis Lamp ja lisas, et keskkonnakaitsjad ei pea lageraiet üdini halvaks.
Esiteks peaksime metsaomanikele õigused tagasi andma, juba täna on osa ära võetud.
Teiseks peab kompensatsiooni maksma kohe. Kui võtame omanikult mingi osa metsast ära, siis ei tohiks kompensatsiooni ajatada.
Kolmandaks – kui omanik ei taha metsa võõrandada, aga riigi poolt on see vajalik, siis tuleb selle teemaga seotud regulatsioon väga täpselt paika panna. See on riiukoht, mis võib lõppeda sügava kriisiga.
Tõsi, praegu on küllaltki ebatõenäoline, et raiemahtusid poole võrra vähendataks. Pigem usutakse, et osapooled jõuavad leebema kompromissini. Aga ebakindlus püsib.
Keskkonnaministeeriumi andmetel oli 2016. aasta hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit. Praegu kehtiva metsanduse arengukava järgi tohib raiuda 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas.
Puidutöösturid mures
Asmer rõhutas, et juba praegu on puidutöösturitel palju küsimusi ning nad tahavad teada, mis saama hakkab. „Kui toormega midagi juhtub, siis ei ole mõtet rääkida ka investeeringutest,“ nentis Asmer. „Mis saab siis, kui puitu ei jätku? Kas tootmine pannakse seisma? Sellele küsimusele peab olema selge vastus.“
Lamp tunnistas, et äärmuslikumate seisukohtade võitmisel tähendaks see olukorda, kus suur osa kodumaisest toormest jääb saamata. „Mingil hetkel pole seda kindlasti võimalik muuga asendada. Tekib kõva konkurents ja tugevamad jäävad ellu. Osad peavad tootmisvõimsusi oluliselt vähendama ja inimesi koondama. See on kurb stsenaarium,“ nentis ta.
Asmer lisas, et praegused raiemahud on nõudluse rahuldamiseks piisavad. „Kui me seda väärindamata välja ei vea, siis jätkub puitu kõigile.“
Lamp nõustus, et kodumaal metsast välja toodud puud peaks võimalikult palju väärindama. „Selles on ühiskondlik konsensus olemas. Keeruliseks läheb siis, kui otsustame, kus seda väärindama hakatakse ja kes investeeringuid teevad.“
Metsamajanduse Arengukava lõplik dokument peaks valmima 2020. aasta esimeses pooles. Seejärel läheb see riigikogusse, mille heakskiitu on vaja enne 2021. aasta algust.
Erametsa omanikele piiranguid
Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte.
Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi- kui ka maailmatasandil.
Allikas: keskkonnaministeerium
Lamp rääkis, et kindlasti seatakse arengukava raames omanikele ka piirangud, mida on vaja metsade kaitsmiseks. „Muidugi tekib küsimus, kas see on ühepoolne piirang ja kuidas seda hüvitatakse. Täna proovitakse enamasti hüvitada. Teisalt ei saa öelda, et kõik hakkavad kompensatsiooni saama,“ nentis Lamp. „See on koht, kus huvid põrkuvad.“
Lambi sõnul vastanduvad praeguses debatis kaks huvi: majandushuvidega inimesi peetakse kasuahneteks töösturiteks, kes tahavad ainult raha saada, roheliste puhul aga arvatakse, et nad soovivad ainult keskkonda kaitsta.
Probleemi lahendamiseks tuleb Lambi arvates leida ühiskonnas tasakaal. „Lepime reeglid kokku. Peame arvestama, et meil on demokraatlik riik ja eraomand. Kui me omanikele mingid piirangud seame, peavad need olema väga hästi põhjendatud ja vajadusel ka hüvitatud.“
Praegu käib järgmise arengukava esimene etapp, mille jaoks on loodud teadlastest, ekspertidest ja kodanikuühenduste esindajatest koosnev töörühm, kelle ülesanne on probleeme tuvastada.
Kompensatsioon riigi rahakotist
Asmer oli kompensatsioonide koha pealt skeptiline. „Olen ka poliitik olnud - riigikogus käib mäng veidi teistmoodi. Vaja on palkasid tõsta ja pensionärid elavad vaesuses. Kust see raha tuleb?“ küsis ta. „Minu arvates ei ole riigi rahakotist väga midagi tulemas. Need lubadused võivad jääda lubadusteks, ja see on kõige halvem lugu.“
„Oletame, et raiemahud tuuakse 6 miljoni tihumeetrini. Kui metsaomanikul on mets üleküpsenud, aga piirangute tõttu raiuda ei saa, mis siis saab?“ jätkas Asmer. „Kui puud on vaja maha võtta, siis peab seda tegema.“
Lamp rääkis, et kui piirangud kellegi huve kahjustavad, siis hinnatakse nii keskkonnamõjusid kui ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid. „Igal otsusel või meetmel peab olema mingi mõõdetav mõju välja toodud.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum