Kolmveerand Eesti Panga kasumist jääb kapitali tugevdamiseks

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 149,8 miljonit eurot, teatas keskpank.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar ütles, et panga nõukogu pikaajaline eesmärk on luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita. "Euroala keskpankade viimaste aastate lõtv rahapoliitika ja selle käigus kokku ostetud varade suur maht on suurendanud finantsriske Eesti Panga jaoks ja see risk lähiaastatel pigem kasvab," märkis Laar.

 

Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Eesti Panga nõukogu võttis 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Selle aasta seisuga tähendab see vajadust tõsta kapitali taset praeguselt 0,5 miljardi euro tasemelt 1,4 miljardi euroni. Euroala keskpangad on rahapoliitika eesmärgil ostnud kokku 1,5 triljoni euro eest varasid, mille tulusid ja riske jagatakse ühiselt ning Eesti Panga osa sellest moodustab 4 miljardit eurot.

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest - rahapoliitika ja sularaha emissioon - tulu 32,7 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 30,5 miljonit eurot. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 19,8 miljonit eurot, kasvades aastaga 2,1 miljoni euro võrra.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 7,5 miljoni euro väärtuses, sama suur oli risikieraldis mullu. Viie aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 45 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.