• OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,7%7 747,24
  • DOW 30−0,1%51 126,22
  • Nasdaq −1,35%27 167,53
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,36
  • OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,7%7 747,24
  • DOW 30−0,1%51 126,22
  • Nasdaq −1,35%27 167,53
  • FTSE 100−0,16%10 441,6
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,36
Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski vahel lahvatanud konflikti tuum seisneb põlvkondlikus ja maailmavaatelises erinevuses. Rahvuse teema on sellega küll seotud, ent hüsteerilistes reaktsioonides mõõdutundetult üleekspluateeritud. Euroopalike väärtuste võidutsemine lõpplahenduses on küsitav.
Vilja Kiisler
  • Vilja Kiisler
  • Foto: Andras Kralla
Ligi tagasiastumisotsus oli õige. See oleks võinud tulla natuke kiiremini, eneseõigustamisse laskumata ja vastaspoolt süüdistamata. Samas, selgitus oli vajalik, sest valimishoo sisse saanud poliitilised oponendid rebisid Ligi sõnad tõepoolest kontekstist välja, ja Ligi selgitused olid tunduvalt sisulisemad kui Ossinovski omad (need rõhusid peamiselt poliitkorrektsusele, Ossinovski poolt debatt sisuliselt edasi ei läinud).
Ligi ei oleks tohtinud nii mõtlematus väljenduses öelda seda, mida ta ütles. Kogenud poliitikuna oleks ta pidanud teadma, et rahvuse noaga sõrmelõikamise veri iseenesest kinni ei jää. Rahvusele viitamisest hullem oli mu meelest varjatud ähvardus: sisserändaja poeg peaks olema üliettevaatlik. Muidu… mis? Ja kolmandaks, Ligi vabandamislimiit on ka lihtsalt ammendunud. Mõtlematut ja tahumatut suupruukimist on olnud liiga palju, ükskord pidi karikas täis saama. Poliitikuna kasvamisse kuulub kahtlemata ka empaatiline areng ja selles vallas on Ligi paraku vanasõna „Vana koer uusi trikke ei õpi“ elav kehastus.
Konflikti sisu vaadates ja emotsioone kõrvale jättes on õigus mõlemal poolel. Küsimusel, missugune on nõukogude okupatsiooni mõju meie tänasele arengule ja kas on kohane sellele viidata rohkem kui kakskümmend aastat hiljem, ei ole ainuõiget ja lihtsat vastust. See vastus sõltubki sünniaastast ja maailmavaatest, eriti kui tegemist on poliitikutega. Ühelt poolt on kõigest paarkümmend iseseisvusaastat pikaajalises ajaloolises perspektiivis liiga vähe, et sellega oldaks n-ö ühel pool, olgu siis majanduslikus, riikliku iseolemise või isiksuste eneseteadvuse mõttes. Teisest küljest ei peaks okupatsiooni taak olema see, millega end, oma erakonda, majanduse seisu, elatustaset jne õigustama jäädagi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele