Pöörame e-residendid füüsilisteks

Selles mõttes on e-residentsus suurepärane algatus. See vaatab kaugele ette ja tabab põhilist.  „Kui Eesti riik tahab saada rikkamaks, siis meil on vaja rohkem kliente, inimesi ja ettevõtteid,“ ütleb e-residentsuse peaarhitekt Taavi Kotka Postimehes. See on täpselt sõnastatud.

Need, kes loodavad e-residentsuse projektist Eesti uut suurt edulugu, ei ole kindlasti tuulepeadest optimistid, vaid pigem optimistlikud realistid. E-residentsus sünnib Eesti toeka e-kogemuse pinnale, mille poolest oleme maailmas tuntud ja heas kirjas. Ometi seostub e-residentsusega ka hulgaliselt probleeme, mis annavad hea põhjuse n-ö kodu korda teha, nagu kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel Ivar Veskioja Peale riigilõivude, maksete ja muude tehniliste probleemide kõrval nimetab ta ka suurte eesmärkide puudumist: „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 sõnastatud eesmärk jõuda edetabelis 15. kohale aastaks 2020 ei ole kuigi  ambitsioonikas.“ Kümne aastaga kümme miljonit e-residenti seevastu on eesmärk, mida ambitsiooni puudumises kindlasti süüdistada ei saa. Ambitsioonikas sihiseade eeldab ettevõtluskeskkonna paranemist Eesti atraktiivsemaks muutumise nimel, ja seda Äripäeva kindlasti toetab.

Digi-ID ja mobiil-ID muutmine Euroopa või ka maailma standardiks on küll Eesti suur võimalus, ent Eesti vajab peale tuntuse maailmas ka töökohti ja töötegijaid kohapeal, et oleksid olemas inimesed, kelle jaoks seda riiki pidada. Et rahvuslik rikkus suureneks. Et atraktiivne kohalik turg ja investorite rohkus oleksid kord ka tõsiseltvõetavad argumendid, miks Eestis ettevõtjana tegutseda.