Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veebis teenitud tulu pealt tuleb makse maksta
Maksustamisel ei erine veebis kaupade müümine kuidagi näiteks poes riiete müümisest, kirjutab maksuameti kontrolliosakonna revident Rauno Õismaa.
Kaupade müümine interneti vahendusel on kasvav trend kogu maailmas. Suur osa kaupadest müüakse selleks, et leida oma kasutatud asjale uus omanik. Samuti on hulk inimesi, kes välismaa portaalidest tellivad uut kaupa, et see mõningase juurdehindlusega edasi müüa ning tulu teenida. Maksu- ja tolliameti tähelepanu all on mainitud tegevustest aga üldjuhul ainult viimane.
Maksustamisel ei erine veebis kaupade müümine kuidagi poes riiete müümisest. Mõlemad on käsitletavad ettevõtlusena, kui teenitakse maksustatavat tulu, tegutsetakse järjepidevalt ning reklaamitakse enda tegevust. Seega ei ole sisulist vahet, millises kanalis (osta.ee, buduaar.ee, facebook.com jt) tegutsetakse, vaid see, millega täpsemalt tegeletakse.
Kohustus olla äriregistris
Kui isik tegeleb kaupade müügiga ettevõtluse raames, peab ta olema kantud äriregistrisse. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib kaubandustegevusega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvata ning saadud kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni maksega.
Olukorras, kus eraisikule on esemete müük juhuslik tegevus ning tegevus ei vasta ettevõtluse tunnustele, siis tuleb kaupade müügist saadud tulu deklareerida kord aastas esitatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga. Maksustatakse saadud kasu, st ostu- ja müügihinna vahe, mida on vähendatud ostu- ja müügiga seotud tehingukuludega.
Jälgitakse riskipõhiselt
E-kaubanduse kontrolli tehakse süstemaatiliselt ning amet monitoorib netikauplejaid riskipõhiselt – seda nii Facebookis kui spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Maksuamet teeb koostööd e-kaubanduse liiduga, tarbijakaitseametiga ja politsei- ja piirivalveametiga.
Palju tuleb ka vihjeid isikutelt, kes on märganud internetis kahtlast kauplejat või on ise mõne sellisega kokku puutunud. Samuti tuleb vihjeid isikute kohta, kes jätavad kohustused ostja ees täitmata. Võtame igat vihjet potentsiaalse riskina e-kaubanduses ning suure abina selle sektori maksulaekumise parandamisel.
Kui tuvastame, et isik tegeleb järjepidevalt kaupade müügiga internetikeskkonnas, kuid ei ole oma tegevust FIE-na ega äriühinguna registreerinud või ei deklareeri tulusid, siis alustame menetlust. Vajadusel küsime lisateavet ja dokumente maksukohustuslaselt ja kolmandatel isikutelt.
Suur osa e-kaubandusega seotud isikuid on noored, kes tihti põhjendavad ettevõtluse registreerimata jätmist teadmatusega. Pärast maksuhalduri sekkumist on suurem osa kontrollitutest siiski teenitud tulu vabatahtlikult juurde deklareerinud või oma ettevõtluse registreerinud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.