Maksud

Saates "Maksu- ja tolliamet annab nõu" räägime värskest detsembri alguses avaldatud maksutahte uuringust ehk sellest, kui altid on inimesed makse maksma ning mis faktorid seda mõjutavad.

Leedu valitsus loobus pankade varade maksustamisest ning pakkus asemele kõrgema tulumaksu, kirjutab Leedu uudisteportaal lrt.lt.

Toodangu kogus, millest vähem tootvad pruulikojad on aktsiisist vabastatud, kasvab 600 000 liitrilt 1,5 miljoni liitrini.

Rahandusminister Martin Helme suunas sel nädalal eneselegi ootamatult avalikkuse tähelepanu ühele jaburale reeglile Eesti seadusandluses, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Kuigi Eesti elanike üldine maksutahe on aasta jooksul paranenud, on noorte hoiaku negatiivsus süvenenud.

Sissesõidumaksu kehtestamine päevase maksumääraga 2,50 eurot tooks Tallinna linna kassasse umbes 50 miljonit eurot maksutulu, kirjutab Finantsuudised.

Saates "Äripäev eetris" tõdesid ajakirjanikud Pille Ivask, Priit Pokk, Indrek Mäe ja Viivika Rõuk, et Coop Panga aktsiate vastu on tuline huvi.

Agressiivse maksuplaneerimisega võitlemine praegu kavandatud seadusemuudatuse järgi lõhnab ennem bürokraatia kui ärikeskkonda korrastava õigusselguse järele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kui rikkus maksustada, lähevad rikkad Eestist lihtsalt minema ja riik kokkuvõttes kaotab maksuraha, leiavad Äripäevaga suhelnud Eesti varakad ettevõtjad. Siiski arvab enamik neist, et mingit laadi varamaksud oleksid õigustatud ja vajalikud.

Eesti on nii-öelda skeemitamise direktiivi vastu võtmise käigus käitunud ratsionaalselt, kuid laiemalt vaadates võib Euroopa ennast reeglite karmistamisega nurka mängida, lausus Ernst & Young Baltic AS partner Ranno Tingas.

Kolmapäevane hommikuprogramm arutas, milliseid maksumuutusi Eesti maksusüsteem vajab, juttu tuli ka Coop Panga aktsiate märkimisest ning kurioossetest välisuudistest.

Järgmise aasta augustist tuleb üle piiride maksudega skeemitajatel maksuametile seletada, mida nad täpselt teevad, kuid maksunõustajate sõnul jääb uus seadus Eestis esiteks hambutuks ja teiseks puudutab ilmselt asjatult paljusid ettevõtjaid.

Vähem rõhku tarbimismaksudele, suurem vabastus keskkonnasäästlikele tehnoloogiatale, varamaksud ja astmeline tulumaks oli ettevõtja Indrek Neivelti tulevikuretsept riigikogule peetud ettekandes.

SEB korraldab tänavu juba seitsmendat korda Balti riikide suurettevõtete finantsjuhtide uuringut, millega kaardistatakse Baltikumi suurtegijate investeeringuid ja väljavaateid näiteks tööjõuturu kohta. Just uute talentide avastamine on viimastel aastatel olnud Baltimaade ettevõtjate peamine mure, mistõttu soovib SEB andmetel üha rohkem siinseid ettevõtjaid näha sisulisi muudatusi maksukeskkonnas. Millised on teised Balti suurettevõtjate probleemid ja kuhu liiguvad investeeringud, räägib meile homme hommikul SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Järgmisel aastal peaksid jõustuma järjekordsed seadusepügalad, mille eesmärk on vähendada maksude agressiivset optimeerimist.

Riigikokku on liikumas seadus, mis muudab ära tuludeklaratsiooni esitamise tähtajad. Kui siiamaani tuli inimestel esitada tuludeklaratsioon märtsi lõpuks, siis uue variandi järgi aprilli lõpuks.

Alkoholiaktsiisi alandamine oli õige otsus, mis mõjus majandusele hästi, kuid seadusi on vaja teha nii, et neid tagasi pöörama ei peaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart vastas volikogu opositsiooni liikmete küsimustele Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (TJT) saastetasude maksmisest kõrvalehoidmise kohta, et ettevõtel on nii saastetasud kui ka muud maksud tasutud.

Eesti peab tegelema ohuga, et meie tulumaksusüsteemi võidakse ära kasutada rahvusvahelistes maksude vältimise skeemides. Vastasel juhul kaotavad hoopis ausad ettevõtted, sest kasvab surve, et Eesti loobuks sellest sootuks, kirjutab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Inga Klauson.

Eile avalikustati meie põhjanaabrite juures inimeste eelmise aasta maksustatav tulu. Ettevõtlustulu, palgatulu, kõik. Ka Eestis tuleks eraisikute maksustatav tulu avalikustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Mängufirma Supercell juht Ilkka Paananen teenis eelmisel aastal sellise maksustatava tulu, millega teeb Soome absoluutse rekordi.

Sadakond Soome suure tulu teenijat keelas oma maksuandmete meediale andmise ja nii jääb esimest korda riigi maksutulude nimekiri auklikuks, kirjutavad Soome lehed.

Nii meediaettevõtete kui ka Eesti riigi jaoks oleks vajalik digimaksu kehtestamine esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus, teatas Eesti Meediaettevõtete Liit.

Kaks edukat Eesti firmat soovivad kolida Lätti, rääkis hommikuprogrammis intervjuus Andrei Korobeinik.

Eesti koos teiste Euroopa Liidu riikidega hakkavad tõenäoliselt rahvusvahelisi internetifirmasid nagu Facebook või Google maksustama varaseimalt 2022. aastal. Kuigi Eesti meediafirmad tegid ettepaneku seda juba aasta varem hakata tegema, on vaid aastaks maksuregulatsiooni vastuvõtmine vähetõenäoline.

2019. aasta üheksa kuuga laekus linnakassasse kokku 578,7miljonit eurot, mis moodustab ilma finantseerimistegevuseta 77,7% aastaks planeeritud laekumistest.

Tahtsin saada Norrast maksualandust. Alanduse sain. Koos kõrgema maksuga.

Välismaaklerid pakuvad kodumaiste teenusepakkujatega, eelkõige pankadega võrreldes finantsinstrumentide kauplemiseks ja hoiustamiseks mitu korda väiksemaid teenustasusid, kuid ekspertide sõnul kaasneb sellega ka suurem risk saada maksu- ja tolliametilt hiljem täiendav arve.

Soome maksuameti ja riigi majanduse uurimiskeskuse katse tulemused näitasid, et suur osa üüritulust hoitakse riigi eest peidus, kirjutab Kauppalehti.

Rahandusministeerium soovib kiiremas korras kooskõlastada ja vastu võtta tulumaksuseaduse muudatused, mis muu hulgas puudutavad dividendide maksustamist. Äripäevaga rääkinud maksunõustajad on aga eelnõu mitme punkti suhtes kriitilised.

Majanduse turgutamiseks tehtud ligi 20 miljardi dollariline maksualandus tõstis India börsi üle 5 protsendi.

Osalusoptsioonid on levinud mitmel pool maailmas, aga kuidas on lood Eestis?

Suve lõpus tõmmati kesise analüüsi tõttu pidurit seaduseelnõule, mis oleks tööandjatele pannud kohustuse tasuda renditööjõu maksud juhtudel, kui tööjõu vahendamise firma selle tegemata jätab. See aga ei tähenda, et tööandjad võimalikust maksukohustusest veel pääsenud on.

Tehnoloogiahiid Google nõustus maksma Prantsuse maksuametile 1 miljard eurot kokkuleppemenetluses, millega lõpetati kõik senised uurimised Google'i suhtes.

Sel korral tuleb saates juttu millestki, millest ei pääse ükski ettevõtja, ehk maksudest.

Sel aastal on politsei registreerinud 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Kelmuste ennetamise teeb raskeks lai ohvrite ring, sest pügada saanuid on nii noorte kui ka vanade seas.

Otseinvesteeringud on oluline majandusarengu näitaja, kuid suur osa sellest on fantoomkapital– investeeringud, mis on tehtud läbi offshore-ettevõtete ja soodsa maksukeskkonnaga riikide.

„Olen naljaga pooleks mõelnud, et kumb siis see suurem loll on, kas see, kes oma raha välja võtab ja ära kulutab ja tulevikus läheb seda juurde küsima, või see, kes säästab ja investeerib ja kelle käest siis küsitakse …“ nendib juhtiva ärinõustamis- ja audiitorfirmaga KPMG Baltics maksunõustaja ning Äripäeva maksuteabevara autor Einar Rosin.

Tänases hommikuprogrammis arutasime Postimees Grupi tegevjuhi Andres Kulliga, kas Eestil oleks teiste Euroopa riikide eeskujul võimalusi internetihiide maksustada või käiks kaubandussõda USAga meile üle jõu.

Prantsusmaa Senat andis neljapäeval lõpliku heakskiidu suurte tehnoloogiafirmade eraldi maksustamiseks, mis Reutersi sõnul võib avada uue rinde USA ja Euroopa Liidu vahelises kaubandustülis.