Eksporditav haridus loob töökohti
Samuti võimaldaks uus kaasaegne haridussüsteem Eestist välja rännanud eestlastel naasta kodumaale koos koolis käivate lastega, sest nende lapsed saaksid jätkata kooliteed neile sobivas keeles. Mis tahes Eesti otsas elades saaks laps videokonverentsi teel jätkata õpinguid võõrkeeles samal tasemel, nagu ta välismaal õppis, samuti järgida koos teiste õpilastega videomaterjali mõne aine kohta, kuulates talle sobivat keeletõlget, ning täita hiljem interaktiivses keskkonnas vastavas keeles teste.
Suurlinnalapsed saaksid ammutada vajalikke teadmisi ülekoormatud koolide asemel osaliselt kinodes, mis seisavad teadaolevalt hommikutundidel tühjana. Nii näiteks võiks olla tavaline, et viienda klassi Eesti ajaloo tund leiab aset hoopis kinosaalis, 3D-formaadis ning Ott Sepp jutustaks kaasakiskuvalt toimunud sündmustest. Või tutvustaks hoopis Kiristjan Jõekalda filmilinal põnevalt ja omapärase huumoriga geograafiat, olles ise mõistagi selles paigas, millest parasjagu jutt käib.
Kui Eesti haridusest saaks riigi peamine ekspordiartikkel, tekiks Eestis palju kõrgepalgalisi töökohti eelkõige loomingulisele intelligentsile: õpetajatele, tõlkijatele, teadlastele, filmitegijatele, näitlejatele, kunstnikele, disaineritele jne. Samuti meelitaks projekt Eestisse uusi investoreid ning koostööpartnereid tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riikidest. Suure tõenäosusega oleks Jaapan huvitatud oma haridusesüsteemi optimeerimisest ning koostöö Eestiga võimaldaks luua kaasaegse hariduse süsteemi, mis sobiks nii Euroopa kui ka Aasia maadele.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.