Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekspordime maailma parimat haridust

    Maie JõgarFoto: Erakogu

    Eestis peaks olema võimalik saada haridust kõikides Euroopa keeltes ning lisaks hiina ja jaapani keeles, kirjutab New Tallinn OÜ tegevjuht Maie Jõgar. Videotunnid on peatne paratamatus niikuinii.

    Kui Eesti suudaks muuta maailmas esimesena haridussüsteemi riigis vähemalt 50% ulatuses kaasaegseks, on meil ainulaadne võimalus eksportida seda süsteemi ka teistesse riikidesse.
    Videomaterjalide ja harivate interaktiivsete mängude loomisel, mis vastaksid üldhariduskoolide standarditele, on kõige kallim esimese eksemplari tootmine ja tõlkimine. Iga järgnev analoog ei maksa peaaegu mitte midagi, see on lihtsalt koopia. Seega on sellises äris esmatähtis hõivata algataja positsioon, kuna sellega saavutatakse vajalik mastaabiefekt ning märkimisväärne konkurentsieelis järgijate üle.
    Kõige pessimistlikuma arvestuse kohaselt moodustaks riigitulu sellisest haridusesüsteemi ja vahendite ekspordist globaalsel maailmaturul vähemalt 10% riigi SKTst ning vähendaks riigi kulutusi võrreldes praeguse haridussüsteemiga ligikaudu 20%. Lisaks lahendaks selline radikaalne muudatus hõlpsalt võrkeelsete laste hariduse saamise probleemi, mis hetkel pidurdab Eesti arengut. Riik peaks püstitama eesmärgi, et Eestis oleks õpilastel võimalik saada vähemalt põhiainetes haridust kõikides Euroopa keeltes ning lisaks hiina ja jaapani keeltes. See annaks meile otsekohe tohutu konkurentsieelise ja meelitaks kohale spetsialiste ja talente kogu maailmast, kes annaksid omapoolse arengutõuke Eestile.
    Eksporditav haridus loob töökohti
    Samuti võimaldaks uus kaasaegne haridussüsteem Eestist välja rännanud eestlastel naasta kodumaale koos koolis käivate lastega, sest nende lapsed saaksid jätkata kooliteed neile sobivas keeles. Mis tahes Eesti otsas elades saaks laps videokonverentsi teel jätkata õpinguid võõrkeeles samal tasemel, nagu ta välismaal õppis, samuti järgida koos teiste õpilastega videomaterjali mõne aine kohta, kuulates talle sobivat keeletõlget, ning täita hiljem interaktiivses keskkonnas vastavas keeles teste.
    Suurlinnalapsed saaksid ammutada vajalikke teadmisi ülekoormatud koolide asemel osaliselt kinodes, mis seisavad teadaolevalt hommikutundidel tühjana. Nii näiteks võiks olla tavaline, et viienda klassi Eesti ajaloo tund leiab aset hoopis kinosaalis, 3D-formaadis ning Ott Sepp jutustaks kaasakiskuvalt toimunud sündmustest. Või tutvustaks hoopis  Kiristjan Jõekalda filmilinal põnevalt ja omapärase huumoriga geograafiat, olles ise mõistagi selles paigas, millest parasjagu jutt käib. 
    Kui Eesti haridusest saaks riigi peamine ekspordiartikkel, tekiks Eestis palju kõrgepalgalisi töökohti eelkõige loomingulisele intelligentsile: õpetajatele, tõlkijatele, teadlastele, filmitegijatele, näitlejatele, kunstnikele, disaineritele jne. Samuti meelitaks projekt Eestisse uusi investoreid ning koostööpartnereid tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riikidest. Suure tõenäosusega oleks Jaapan huvitatud oma haridusesüsteemi optimeerimisest ning koostöö Eestiga võimaldaks luua kaasaegse hariduse süsteemi, mis sobiks nii Euroopa kui ka Aasia maadele.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.