Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas: Euroopa pelgab roboteid

    Kaja KallasFoto: Andras Kralla

    Euroopa Komisjon vaidleb robootika üle, aga pole esialgu kuigi kaugele jõudnud, kirjutab europarlamendi saadik Kaja Kallas (Reformierakond).

    Suurem osa vaidlusi robootika ja tehisintellekti reeglite üle taandus Euroopa parlamendis viimati arutlemisele selle üle, kas robotid võtavad inimeste töökohad või mitte. Küsimuse all oli, kas me peaksime masinate laiemat kasutuselevõttu takistama või laskma asjadel areneda omasoodu.
    Toon esile kolm suuremat vaidlusi tekitanud teemat.
    1)      Universaalne sissetulek – kuna robotid võtavad inimeste töökohad, siis peaksid inimesed saama lihtsalt tasu olemise eest. Siin tekib hulk mitmesuguseid küsimusi alates sellest, kust see raha peaks tulema, kuni selleni, et see ei soodusta ettevõtlikust ja loovust. See idee toetust ei leidnud.
    2)      Robotite maksustamine – kuivõrd robotid võtavad inimeste töökohti, siis peaks nende pealt makse maksma. Maksustamise idee toetajad vaatasid mööda faktist, et enamik robotite ja tehinsintellektiga tegelejatest ei ole suured ettevõtted, vaid alles alustajad. Kui me robootika maksustame, siis liiguvad sellised ettevõtmised Euroopast välja piirkondadesse, kus see maksustatud ei ole, ja meile jääb ainult robotite ja tehisintelleketi passiivsete kasutajate roll. Ka see idee ei leidnud parlamendi enamuse toetust.
    3)      Roboti isiku loomine – lisaks füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule peaks seadustesse tekitama ka uue, nn roboti isiku, kes oma tegude eest vastutab. Mulle tundus see idee toores ja kantud suuresti kindlustusfirmade huvist. Idee oli luua tagatisfond, kes katab kulusid, kui midagi peaks juhtuma. Kuigi masinad arenevad järjest enam ning on võimelised ka õppima, siis seda olukorda ei teki nii pea, et masin üksi teeb ja toimetab ning ei kuulu kellelegi. Parlamendi enamus soovitas uurida, kas selline regulatsioon on mõistlik.
    Hirm töökohtade kadumise ees on ühiskonnal olnud alates sellest ajast, kui esimesed masinad leiutati ja kasutusele võeti. Näiteks tekstiilimasina leiutajale ei tahtnud kuninganna Elisabeth esialgu patenti anda, sest kartis, et see masin jätab tema käsitöölised tööta. Käsitööliste töö hulk tõesti vähenes, kuid samas tekkis uusi töökohti, mida varem ei olnudki. Nii on ka robotitega: peame rohkem mõtlema sellele, kuidas saame koos robotite ja tehinsintellektiga töötada, mitte niivõrd muretsema nn terminaatorite pärast, kes meie maailma tahavad vallutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tuntud Vene oligarh peeti Londonis kinni rahapesukahtlusega
Ühendkuningriigi kuritegevuse agentuuri teatel arreteeriti "jõukas Vene ärimees", kelle isik hoiti anonüümsena. Hiljem teatas Venemaa uudisteagentuur TASS, et kinni peeti miljardär Mihhail Fridman.
Ühendkuningriigi kuritegevuse agentuuri teatel arreteeriti "jõukas Vene ärimees", kelle isik hoiti anonüümsena. Hiljem teatas Venemaa uudisteagentuur TASS, et kinni peeti miljardär Mihhail Fridman.

Olulisemad lood

Vaata kaarti: Eesti bensiin kuulub kallimate hulka, diislikütus ülemisse poolde
Eestist lõunasse sõites saab riik-riigilt odavamalt kütust, Poolas maksab liiter bensiini Euro-Super 95 1,39 eurot ja diislikütust 1,65 eurot.
Eestist lõunasse sõites saab riik-riigilt odavamalt kütust, Poolas maksab liiter bensiini Euro-Super 95 1,39 eurot ja diislikütust 1,65 eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.