Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu plaanid keskkonnasõbralikuma tööstuse kaitseks süsinikumaks kehtestada on USA silmis lihtsalt kaitsetollid, millele lubatakse kiirelt samaga vastata.

20 aasta eest ülisoodsa rendihinnaga riigilt maad saanud Tartu Agrol tuleb riigile maksta 1,2 miljonit eurot.

Järgmise seitsme aasta jooksul jaotatakse Euroopa Liidu Innovatsioonifondi kaudu laiali 10 miljardit eurot süsinikuheitmete vähendamiseks, kuid rahale saavad ligi vaid suuremad projektid ning konkurents tõotab olla tihe.

Roheline pole enam üksnes kulu, vaid üha enam selge tulu, mistap kliima ja säästlikkuse teemad peavad jõudma otsapidi igasse äriplaani, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Läbirääkimised Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveraamistiku üle on jõudmas otsustavasse etappi. Eelarvearutelu ei ole lihtsalt mäng numbritega. Selle tulemus määrab kindlaks, mida Euroopa Liit suudab oma inimestele pakkuda, kirjutab Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn.

Euroopa Komisjon eraldas 60 miljonit eurot üle-Euroopalise turvaliste veokiparklate võrgu projekti arendamiseks. Esimesed kolm pilootprojekti on juba valmis, nüüd oodatakse initsiatiivi ettevõtjate poolt, kes on huvitatud EL toel panustama turvalise parkimiskoha sertifikaadi saamisse, kirjutab logistikauudiste portaal.

Lähiaastatel alaneb Eesti majanduskasv alla 3 protsendi ehk allapoole potentsiaalset kasvumäära, prognoosib Euroopa Komisjon.

Kui tänane Äripäev kutsus juhtkirjas Eestit üles lobistide registrit looma, siis võib selline register ka lihtsalt täitmata jääda, selgus Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Henrik Hololei näitel.

Prantsuse volinikukandidaat Sylvie Goulard ei saanud tänasel salajasel hääletusel europarlamendi heakskiitu, kirjutab Politico. Liberaalist Goulardist oleks pidanud saama alates novembrist Euroopa Komisjoni siseturuvolinik.

Euroopa Komisjon otsustas Poola kohtunike nimel Euroopa Liidu Kohtusse minna, komisjon taotleb kiirmenetlust.

Euroopa Komisjoni tulevase energeetikavoliniku Kadri Simsoni kabinetiülemaks saab itaallane Stefano Grassi, kes praegu töötab Euroopa Komisjoni asepresidendi, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi, Federica Mogherini kabinetiülemana.

Keskkonnaministeerium esitaski möödunud nädalal Euroopa Komisjonile Eesti jäätmete ringlusse võtu arvud metoodika järgi, mis tegelikku olukorda ilustab ning riigi jäätmetrahvist päästab. Olukorra tegelikuks päästmiseks võetakse arutlusele uuesti kohalike omavalitsuste sisetehingud jäätmeturul ning Iru prügipõletamisele maksu kehtestamine.

Täna kaitses Kadri Simson europarlamendi tööstuse, teaduse ja energeetika (ITRE) komitee ees oma kandidatuuri energeetikavolinikuks saamisel. Kuigi suuri apsakaid ei olnud Simsoni esitluses märgata, heitsid skeptikud talle ette nii Eestiga seotud asjaolusid kui ka tema ebamäärasust.

Lähinädalatel peaks tulema Euroopa Komisjonilt otsus, kas Eesti võib riigiabiga hakata arendama Tallinna Linnahalli konverentsikeskuseks.

Euroopa Liidus kasvab soov kehtestada kolmandatele riikide, sealhulgas Venemaa, energiale imporditollid, et kaitsta tootjaid, kel tuleb elektritootmisel arvestada süsinikuheitme kvootidega, ühe kõige süsinikuintensiivsema elektritootjana on selle algatuse poolt ka Eesti.

Ursula van der Leyeni juhitavas Euroopa Komisjonis energiavoliniku portfelli võtnud Kadri Simson lahkub riigikogust, tema asemel tuleb parlamenti Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Eesti majandusarengut ohustavaid tegureid käis Äripäeva raadio hommikuprogrammis tutvustamas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Kadri Simson saab Ursula von der Leyeni juhitavas Euroopa Komisjonis energeetikapoliitikat juhtiva voliniku portfelli.

Suure vastuseisu tõttu Euroopa Parlamendis otsustas Eesti loobuda soovist panna paariks nädalaks ajutiseks volinikuks ametist lahkunud Andrus Ansipi asemel Kadri Simson.

Eesti ja Rumeenia soov saata volinik Euroopa Komisjoni ajutiseks liikmeks enne sügisest uue komisjoni kokkutulemist on tekitanud järjest suuremat vastupanu ka Euroopa Parlamendis.

Euroopa Komisjon kavatseb leevendada euroala eelarvereegleid selliselt, et raskustes valitsustel oleks üleliigse võla vähendamisel pehmemad eesmärgid, kirjutab Financial Times.

Edela-Prantsusmaal Biarritzis toimuval G7 riikide kohtumisel otsiti lahendusi ummikusse jooksnud globaalsetele kaubandussuhtele – seda nii Brexiti kui ka üleatlantilistes küsimustes. Kuigi G7 liidrid avaldasid soovi kaubandussuhtes usaldus taastada, tõdesid nii Euroopa Komisjoni juht Donald Tusk kui ka Suurbritannia peaminister Boris Johnson, et USA kaubandussõjakus võib viia maailmamajanduse languskursile.

Euroopa Komisjoni president Donald Tusk ütles enne G7 riikide tippkohtumist, et USA riigipea Donald Trump ei leia Euroopa riikidelt paljudele oma vaadetele toetust. Ühtlasi sõnas Tusk, et on valmis kuulama Prantsusmaa kohtumisel osaleva Suurbritannia peaministri mõtteid Brexiti osas.

Et saavutada 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraalne majandus, tuleb igas valdkonnas tööstusest rahanduseni selle nimel pingutada. Tänavu tuleb riikidel jõuda oluliste kokkulepeteni, kirjutab Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Miks otsustas Euroopa Liit hakata 31. juulist reguleerima selliste ettevõtete nagu Google, Apple, Facebook ja Amazon kauplemistavasid? Sest see on ettevõtjate ja tarbijate huvides, et ärimudelid ei kahjustaks meie väärtusi, ühiskondi ja julgeolekut, kirjutab Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel.

Nädala olulisemaid teemasid kokkuvõtvas saates „Äripäev eetris“ pälvis nädala kaotaja tiitli hiljuti rahakaasamise raskust tunnistanud Eesti elektriauto Nobe looja Roman Muljar.

Digiplatvormid saavutavad kiiresti turul domineeriva positsiooni ning tulevikus neile konkurentsi pakkuvad idufirmad ostetakse kiirelt ära, kui need oma pea välja pistavad. See on tekitanud uudse olukorra Euroopa Komisjoni jaoks, sest Euroopa Liidu üks olulisi eesmärke on vaba konkurentsi tagamine ja soodustamine.

Euroopa Komisjoni värske president Ursula von der Leyen on välja käinud idee, et kõigis Euroopa Liidu riikides võiks kehtida alampalk. Ambitsioonikaima versiooni järgi võiks alampalk olla lausa 60 protsenti iga riigi mediaanpalgast.

Ursula von der Leyeni tõus Euroopa Liidu etteotsa võib tunduda ebademokraatlikuna ning tippametikohtade täitmisel Põhjalat ning Kesk- ja Ida-Euroopat tõrjuvana. Samas eesmärk pühitseb abinõu ning suuresti oleme endale ise selle laua katnud, kirjutab suhtekorraldaja, rahvusvaheliste suhete magister Vootele Päi.

Ursula von der Leyen, kes pälvis Euroopa Komisjoni järgmise presidendina europarlamendi hääletusel napi toetuse, on Euroopa-meelne konservatiiv, kes tunneb süvitsi Saksamaa poliitikat ja oskab prantsuse keelt. See teeb temast tugeva tegija, mis on ka Eesti huvides, leiab Äripäeva usutluses poliitikavaatleja Ahto Lobjakas.

Euroopa Komisjon vähendas täna eurotsooni majandusprognoosi, kuna USA ja Euroopa Liidu vahelised kaubanduskõnelused on ebakindlad. Ebakindlus on aga suur oht kogu blokile, vahendab Reuters.

Saates „Globaalne pilk“ jäid riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets eriarvamustele, kas Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeni valik peegeldab rahva häält või mitte.

Eelmise nädala lõpus ja selle nädala alguses kulmineerus Euroopa Liidu kõrgeimate juhtide valimine järgmiseks viieks aastaks, kui kogunes Euroopa Ülemkogu maratonläbirääkimisteks. Tuliste vaidluste tulemusena läksid kõik peamised positsioonid nii-öelda vana Euroopa riikidele, sealhulgas tähtsaima koha võtsid sakslased.

Euroopa Komisjoni uueks presidendiks saab maratonläbirääkimiste tulemusel praegune Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen, juhul kui Ülemkogu otsust kinnitab ka europarlament.

Eile õhtul kogunes taas Euroopa Ülemkogu erakorraliselt Brüsselis selleks, et leida uus Euroopa Komisjoni president, kuid pärast 18 tundi kestnud läbirääkimisi lahendusele ei jõutud. Ülemkogu president Donald Tusk otsustas seetõttu täna keskpäeval kohtumise laiali saata ning jätkata homme.

Euroopa Komisjon teatas eile, et sõlmis kaubandusleppe Mercosuriga, mis katab 780 miljonit inimest. Mercosuri kuuluvad Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay.