- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 500−0,63%6 629,07
- DOW 30−0,65%45 952,24
- Nasdaq −0,47%22 562,54
- FTSE 1000,12%9 436,09
- Nikkei 225−1,45%47 579,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,95
- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 500−0,63%6 629,07
- DOW 30−0,65%45 952,24
- Nasdaq −0,47%22 562,54
- FTSE 1000,12%9 436,09
- Nikkei 225−1,45%47 579,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,95
Suhtekorraldaja: üüratuid eurotoetuste tagasinõudeid toidab riigi formalism
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
Viimase Euroopa Liidu programmiperioodi lõpus said paljud raha taotlenud sihtasutused, omavalitsused ning ettevõtted oma üllatuseks Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK) suure tagasinõude, mis enamikul juhtudest oli koguni 25% ehk neljandik projekti kogumaksumusest. Peamiselt on RTK hinnangul tagasinõueteks alust põhjusel, et taotleja on teinud mõne tehnilise eksimuse hangete läbiviimisel, kusjuures taotlejad ise sellega ei nõustu.
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega, sest eelmisel aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on esimese poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot kavandatud välistoetustest.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Loe analüütikute parimaid aktsiaideid
Tagasi Äripäeva esilehele
