Salapärane isikukood

Allpool üritangi lähemalt selgitada isikukoodi olemust ning selle vajadust kindlustuspakkumise tegemisel.

Andmekaitse Inspektsiooni 27.04.2009 kinnitatud juhis ütleb, et isikukoodid ei kuulu delikaatsete isikuandmete alla. Isikukoodid on tavalised isikuandmed ja nende kasutamisele ei ole seatud rohkem piiranguid kui näiteks inimese nime või sünniaja kasutamisele. Ometi tundub isikukoodi avaldamine justkui tükikese oma identiteedist äraandmisena.

Isikukood on mõeldud isikute identifitseerimiseks mitte autentimiseks (ehk tuvastamiseks). Identifitseerimisel tehakse kindlaks vaid loomuomadustele vastav tunnus, näitekst auto mudel ja mark, tuvastamisel aga konkreetne objekt, sõidukitel VIN (vehicle identification numbers)-kood. Isiku tuvastamiseks peab füüsiliselt võrdlema inimese nägu ning ID-kaardil olevat pilti või peab kaardilugejasse sisestama PIN (personal identification number)-koodi. Niikaua kui seda ei tehta, pole tegelikult tegu isiku tuvastamisega vaid lihtsalt identifitseerimisega.

Loomulikult ei tähenda eeltoodu, et isikukoodi oleks mõistlik näiteks avalikult levitada. Ka ei tohi ettevõtte käsutuses olevat isikukoodi niisama lihtsalt avalikustada. Kui isikukood avalikustatakse isiku nõusolekuta ning sellise avalikustamise õiguslik alus ei tulenenud ka mõnest muust seadusest, siis tuleks asuda seisukohale, et tegemist on seadusevastase töötlemisega.

Sel juhul on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Kuna tegemist on täiesti unikaalse numbrikombinatsiooniga, tundub see tihtipeale samaväärsena, kui avaldaks enda pangakonto parooli. Samas kasutatakse isikukoodi vaid abivahendina näiteks kindlustuspakkumise tegemisel kuna selles arvestatakse kindlustatava isiku vanust, varasemaid kahjusid jms. Isikukoodi abil ei tohiks seadusandja mõistes olla võimalik isiku vastu tekitada suuremat kahju, kui tema nime või sünniaja abil. Isikuandmete kasutamisel tuleb muuhulgas lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kogumisel ja kasutamisel piirduda sellega, mis on vajalik andmete kasutamise eesmärgi saavutamiseks.

Lõpetuseks, isikukoodi ei pea varjama rohkem kui inimese nime vms mittedelikaatseid isikuandmeid, kuid alati peab kaaluma, kas seda on vaja kasutada. Isikukood on andmebaasi objekti unikaalne tunnus, mis on kõige vähem salajane kirje. Täpselt sama unikaalsed on ka näiteks autoregistrikeskuse poolt väljastatavad sõiduki registrinumbrid.

Tutvu kindlustustingimustega ja pea nõu spetsialistidega. M-kindlustus on BCP Kindlustusmaakler OÜ registreeritud kaubamärk.

Artikli autor, Rasmus Heinla, on M-Kindlustuse kindlustusmaakler.