Riik ei tohi oma ettevõttele käega lüüa

Osa riiklikke ülesandeid täitvaid ettevõtteid, näiteks kodanikele postiteenust pakkuv, ei peaks ilmtingimata kasumit taga ajama. Ideaalis võiks ju ka riiklik energiafirma keskenduda ainult riigi elektrifitseerimisele tarbijat säästvate hindadega. Küll aga peaks ja saaks kasumlikult tegutseda näiteks algusest peale miinuses olnud Saku suurhall, seda küll teatud tingimustel. Suurhalli eesmärk peaks olema tulu teenimine ning seda mõtteviisi ja lähenemist ootaks ka halli vähemusomaniku riigi poolt.

Saku suurhall kuulub Euroopa Areenide Assotsiooni, mille liikmeteks on Euroopa iga riigi suurim ja olulisim areen. Reeglina on kuulub üle 80% säärasest hallist riigi või linna omandusse. Neis hallides on esindusmeeskondade kodusaalid, erinevad spordiklubid teevad omavahel koostööd halli erinevate võimaluste parimaks ärakasutamiseks, koolide ja laste treeningtunnid on kenasti mahutatud tippsportlastest eeskujude tegemiste vahele. Mõneti on säärane hall võrreldav muuseumi või teatriga, mis saab riigi või omavalitsuse toel ning eduka juhtimise korral toimida igati efektiivselt.

Saku suurhallist kuulub seevastu 70% eraomanikele, 15% Tallinna linnale ning 15% Eesti riigile. Ehk siis omanikeringi osaluse proportsioon on vastupidine Euroopas levinud jaotusele. On tekkinud paradoksaalne olukord, kus riigil on osalus ettevõttes, aga huvi ettevõtte käekäigu ja selle arendamise ning vajalike investeeringute tegemise vastu puudub. Sama lugu on ka linnaga. Ligemale kolmandiku osaluse omanikud on end lihtsalt distantseerinud ettevõtmisest, mis tegelikult suudaks ise hakkama saada ega peaks pommina kellegi jala küljes rippuma.

Saku suurhalli juht Tarmo Hõbe on seisukohal, et reserve leidub kõigis riigi osalusega või riigile kuuluvates äriühingutes, kus hea tahtmise ja mõtestatud juhtimise korral saaks teha riigile märksa kasulikumaid otsuseid kui seni. Loe tema arvamuslugu tänase Äripäeva paberväljaandes.