• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: targad pead laenu üle arutlema

    Äripäev jagab parempoolset ilmavaadet, mille kohaselt edeneb ettevõtlus seda paremini, mida vähem riik sellesse sekkub.

    Ses mõttes võib meie tänane seisukoht  -  tervitada eilses lehes välja öeldud Tallinki suuromaniku Ain Hanschmidti mõtet kaaluda riigivõlakirjade väljastamist, mida saaksid osta meie pensionifondid – kõrvalekalle üldpõhimõtetest. Seetõttu selgitame, miks ei tasuks riigi laenu teemat üles võtvaid inimesi Stenbockis kohe põmmpeadeks nimetada.
    Mis probleemid siis meil on? Esiteks, Eesti elanike elatustaseme vahe jõukama Lääne-Euroopaga ei vähene, majanduskasv on nullilähedane. Samal ajal elanikkond vananeb ja inimeste väljaränne suureneb, mis tähendab nii atraktiivsuse kadumist investorite jaoks kui suurenevat koormust ühe maksumaksja kohta riigieelarve nn määratud kulutuste, sh pensionide maksmisele. Eesti inimeste vara seisab pankades jõude ja kaotab väärtust, meie välismaale paigutatud pensioniraha fondides teenib Euroopa pea väiksemat tootlust. Miks ei võiks Eesti elanik riigile raha laenata, saades selle eest vastu parema tootluse ja projektid ühiskonnas, mis muudavad siin elamise atraktiivsemaks nii nn tavainimsele kui ka investorile.
    Laenamisele on esitatud vastuargument, et see oleks Pandora laeka avamine, mis paneks lumepallina protsessi pidurdamata veerema. Sellele saaks vastu, kuid vaataks iga riigilaenu äriprojektina, millel kindel eesmärk ja tasuvusaeg. Äripäeva toimetus pole kindlasti see tark, kes ütleb, et kasutame laenuraha näiteks õpetajate palgatõusuks, lennuühenduste doteerimiseks Tallinnaga, välistööjõu ligimeelitamisprogrammi, Eesti noorte välisülikoolidesse saatmiseks (koos hilisema nõudega ikka tulevik mõneks ajaks Eestiga siduda), mõne transpordisõlme ehitamiseks, mis kiirendaks kaupade liikumist või paneme laenuraha mõnda viiendasse kohta ja Eesti majanduskasv kohe kiirenebki ning elanike heaolu samuti.
    Kuid selleks võikski ettevõtjatest, analüüsivõimega inimestest ja nutikamatest loomeinimestest kokku pannatarkade klubi, kes reastaks investeerimisprojektid, hindaks nende tasuvust ja mõttekust ning pakuks konkreetsed variandid valitsusele välja. Vaatame ja mõtleme koos, kas tasub jäärapäiselt laenuvõtmise võimalust ja kasu eitada. Vaatame, kas on võimalik Eestit atraktiivsemaks muuta nii meie enda elanikele kui investoritele.
    Samuti võib vastuargumendina väita, et riigil on veel vara laenu võtta, sest viie-kümne aasta pärast on seda palju enam juba lihtsalt pensionikassa miinuse katmiseks vaja. Osalt õige, kuid laenu abiga on ehk võimalik seda miinust vähendada. On see siis pensionifondide tootluse parandamisega või mõnede investeeringute tegemisel, mis majanduskasvu ja sisemajandust kasvataksid ja seeläbi ka sotsiaalmaksu laekumist.
    Kolmas vastuargument  laenuvõtmisele – me pärandaksime  oma võlad järeltulevatele põlvedele. Tegelikult pärandaksime käsi istumise all hoides hoopis probleemid järeltulevatele  põlvedele.Kui Eestis on juba alla 400 000 maksumaksja, siis on atraktiivsuse suurendamise võimalusi veel vähem kui praegu. Rohkem kui võlga heal, ühiskondlikult laiapõhjalise toetuse saanud eesmärgil peaksime kartma tulevatele põlvedele pärandada jätkusuutmatut majanduskeskkonda.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.