• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • 17.08.15, 13:45

5 põhjust, mis võivad kulla hinda kergitada

Kulla hinna järsk langus on viinud metalli hinna tasemetele, mida nähti viimati 2009. aasta märtsis. Madalad hinnad võivad külvata aga seemne uueks tõusuks, teatas HSBC pank.
Kullakangid Pekingis
  • Kullakangid Pekingis Foto: Bloomberg
Pank ennustab, et hinnad tõusevad sellel aastal praegustelt tasemetelt 10 protsenti. Reedel sulgus kuld 1114 dollaril untsist.
Kullahind on aasta algusest kukkunud 6 protsenti ja investorid loobuvad kollasest metallist, et investeerida kõrgema tootlusega varadesse, näiteks aktsiatesse.
Tunneli lõpus võib paista aga valgus – HSBC pani reedel ilmunud uuringus kokku nimekirja viiest faktorist, mis võiks kulla hinda selle aasta lõpuks tõsta 1225 dollarini untsist.
1) Föderaalreservi intressimäärade tõus kajastub juba kulla hinnas.Intressimäärade tõusu on turud ootanud 2013. aastast saati. HSBC panga sõnul on enamik kulla hinna langustest, mis on tingitud intressimäärade tõstmise ootustest, juba toimunud. Seega ei pruugi kulla hind intressimäärade tõusule oodatud langusega vastata.
2) Intressimäärade tõstmine võib kulla hinna hoopis tõusma panna
Minevik on näidanud, et dollar kipub pärast intressimäärade tõstmist hoopis nõrgenema, mis peaks kullale positiivselt mõjuma. Nimelt on kuld negatiivses korrelatsioonis dollariga – see tähendab, et kui dollar kukub, siis kuld tõuseb ja vastupidi. Analüütikute sõnul on korrelatsioon tingitud sellest, et nõrgem dollar muudab kulla teistes valuutades odavamaks, mis peaks nõudlust turgutama.
Kui vaadata viimase 30 aasta intressimäärade tõusufaase, siis on näha, et dollar on 100 päeva pärast intressimäärade tõstmist odavnenud.
„Selline muster on kulla hinna puhul tähtis. Ajalugu näitab, et kulla hinnad hakkavad pärast esimest intressitõusu tõusma,“ teatas pank.
3) Langusele panustavaid positsioone on palju 
Kulla hinnalangusele on tehtud ajaloolises koguses panuseid. See tähendab, et turul võib pärast meeleolude muutumist toimuda positsioonide kiire likvideerimine, ütles pank. Lühikeste positsioonide maht Comexi börsil tõusis 7. juulil kõigi aegade tippu. Tõusule panustavate positsioonide hulk on 6 aasta kõrgemal tasemel, aga ajalooliselt pole tegemist niivõrd suure mahuga.
4) Madalad hinnad turgutavad nõudlust
Arenevate turgude tarbijad ei ole hindade langusele veel suuremate ostumahtudega reageerinud. Madalad hinnad peaksid lõpuks siiski põhjustama suurema languse, ütles pank.
„Kulla nõudluse poolest tähtsates riikides – näiteks Hiinas, Indias, Indoneesias ja Vietnamis – on tarbijatel vähem võimalusi oma sääste hinnatõusu või negatiivsete reaalintresside vastu kaitsta.“
Aastane kullatarbimine ühe inimese kohta on Hiinas ja Indias suhteliselt madalal tasemel. See tähendab, et tõusupotentsiaaliks on märkimisväärselt ruumi.
5) Keskpankade ostud on toetavadPank ütles, et Hiina Keskpanga suuremad kullareservid on turu jaoks pikaajaliselt toetavad. Keskpank avalikustas hiljuti oma kullareservid, mille maht on juuni lõpu seisuga 1658 tonni. Võrreldes 2009. aastaga on reservide maht suurenenud 57 protsendi võrra.
„Hiina Keskpank on väga suure mõjuga. Ainuüksi põhjus, et Hiina on kulda kokku ostnud, võib panna teisi arenevate turgude keskpanku kullareservide suurendamist kaaluma,“ kirjutas pank.
„Lisaks võib veel välja tuua, et paljude keskpankade kullareservid on valuutareservidega võrreldes väiksed, mis peaks jätma ruumi kulla osakaalu kasvuks.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele