Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida oodata Euraasias vastu näppe saanud Telialt?

    Foto: Andres Haabu

    Põhjamaade suurimat telekomioperaatorit Telia on räsinud nii korruptsiooniskandaalid, kasumi vähenemine kui ka aktsia hinna langus. Milline pilt avaneb sidefirma majandustulemusi lahti lüües?

    Telia kasum on viimastel aastatel mitmel põhjusel langenud. Lisaks hinnakonkurentsile ja Euroopa Liidu roamingu-tasude allatulekule on Teliale suureks probleemiks korruptsioonijuhtum Usbekistanis, mis pani Telia oma strateegiat muutma.
    Ettevõtte heitlemist väljendab ka aktsia hind, mis on kolme aastaga langenud 30%.
    Eesti osa kaduvväike
    Telia peamine tuluallikas on mobiilside, lairiba internetiside, telefoni püsiside ja tasuline kaabeltelevisioon. Telia saab kohandatud ärikasumist 56% Rootsist, 13% nii Soomest kui ka Norrast, 4% Leedust ja 2% Eestist. Siia võib lisada veel 11% ärikasumit muudest riikidest, kuhu peamiselt kuuluvad Kesk-Aasia riigid ning Türgi ja Venemaa.
    Teenuste lõikes tuleb 46% käibest mobiilsideteenustest, 15% seadmete müügist, 8% lairiba püsiühendusest, 7% Telia Carrieri teenusest ning 6% telefoni püsisidest.
    Telia praegust seisu iseloomustab tõsiasi, et viimase aja üheks paremaks uudiseks võib pidada seda, et Usbekistani korruptsioonijuhtumi eest saadud trahv oli võrreldes oodatud 1,3 miljardi dollariga "vaid" 975 miljonit dollarit. Kui ettevõtte teenib aastas ligi 1,2 miljardit dollarit puhaskasumit, siis muidugi pole sellist trahvisummat kohe tagataskust võtta.
    Korruptsiooniskandaal räsis Teliat niipalju, et kui veel 2011. aastal räägiti Euraasiast kui ettevõtte põhifookusest, siis juba 2015. aastal otsustati regioonist tervikuna välja tulla. Sellega kaob nii käibest kui puhaskasumist 22% ning Telia muutub kiire kasvuga telekomiettevõttest stabiilseks madala kasvumääraga küpsel turul tegutsevaks ettevõtteks. Ühelt poolt tähendab see madalamat riski, teiselt poolt aga ei saa enam oodata oluliselt kasvavat aktsia hinda.
    Üheksakümnendate tähelend
    Telia muutus 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses kohalikust telekomioperaatorist suureks rahvusvaheliseks ettevõtteks, kui osteti soomlaste Sonera, laieneti Norrasse ning omandati osalusi Baltikumi juhtivates telekomioperaatorites. Sealt edasi mindi veel kaugemale, kui laieneti Hispaaniasse, Nepaali, Tadžikistani, Usbekistani ning osteti suurosalus Venemaa nr 2 mobiilsideoperaatoris MegaFon ning Türgi juhtivas operaatoris Turkcell.
    Näiteks 2010. aastal tegutses Telia otse või läbi osaluste 18 riigis ning kaudselt veel kahes riigis. Oluline on see, et laienedes ei pidanud Telia palju võlakoormat suurendama ning ettevõtte netovõla-EBITDA suhe on tänini 1,6 korra juures, mis on telekomivallas hea näitaja.
    Korruptsioon lööb eelarvesse augu
    Usbekistani korruptsiooniskandaali tõttu peab Telia maksma 965 miljonit dollarit trahvi, millest 757 miljonit dollarit maksti selle aasta kolmandas kvartalis juba ära.
    Telia laienemispoliitika andis lõpuks tugeva vastulöögi. Nimelt tõi juba 2012. aastal üks Rootsi TV dokumentaalsaade välja asjaolu, et litsentside ja telefoniside sageduste eest maksis Telia 320 miljonit dollarit Gibraltari varifirmale, mida seostati Usbekistani presidendi Islam Karimovi tütre Gulnara Karimovaga.
    Peatselt hakkasid Telia korruptsioonijuhtumit uurima nii USA justiitsministeerium kui ka mitme Euroopa riigi ametivõimud. Uurimisest tuli 2015. aastal välja, et nii Venemaa suured telekomiettevõtted (Mobile Telesystems ja Vimpelcom) kui ka Telia olid teinud Usbekistani ametivõimudele läbi varifirmade illegaalseid makseid. Lisaks Teliale sattus skandaali veel teine Skandinaavia telekomifirma Norra Telenor, millele kuulub kolmandik Vimpelcomist.
    USA justiitsministeeriumi ja Hollandi ametivõimude uurimise tulemusena nõuti Telialt tänavu septembris tehtud otsusega 965 miljonit dollarit trahvi. Trahvisummast läheb 548,6 miljonit dollarit USA justiitsministeeriumile ning 417 miljonit USA väärtpaberi- ja börsijärelevalveametile.
    Uurimistulemuste kohaselt maksis Telia aastatel 2007–2010 331 miljonit dollarit korruptiivseid makseid, et saada Usbekistani telekomiturule ning seal vajalikke levisagedusi. Telias vahetati 2013. aastal välja nii juhtkond kui ka nõukogu.
    Korruptsiooniskandaali tulemusena on nüüdseks väljutud Nepaali ja Tadžikistani turult ning Türgi Turkcellist müüdud 38% osalus 24% peale ja Venemaa Megafonis 25% osalus 19% peale. Kuigi veel eelmise aasta aruandes arvab ettevõtte tegevjuht, et ka ülejäänud Euraasia turgudelt lahkutakse 2017. aasta jooksul, siis praeguseks pole rohkem ettevõtte müüke olnud.
    Tulemused ei rõõmusta
    Telia viimaste aastate kasumitrendist annab tunnistust arvrida, mis iseloomustab ettevõtte 9 kuu ärikasumit aastatel 2015–2017: 11,8 mld, 13,1 mld ja 7,6 mld Rootsi krooni.
    Puhaskasumis võeti korruptsioonijuhtumist tulenev trahviraha arvesse 2016. aasta kolmandas kvartalis, nii et siin näitab olukord sel aastal isegi paranemist. Kuid kohandatud ärikasumi numbrid on sel aastal siiski nõrgenenud.
    Tänavuse 9 kuu kokkuvõttes saab välja tuua paar aspekti. Esiteks kohandatud müügikäive siiski 0,6% tõusis (võrreldes 2016. aasta 2,7% langusega).
    Teiseks, kohandatud ärikasum küll langes 15% võrra, kuid kui maha arvestada Turkcelli 14% osaluse müügist saadud 3,7 miljardi krooni suurune kahjum, siis see ärikasumi näitaja aastaga hoopis tõusis 12% võrra. Kasum aktsia kohta oli 2,04 krooni.
    Rootsis kasv, Soomes langus
    Kui vaadata telefonikasutamise trendi, siis on mobiilside Telial kokkuvõttes kasvanud, kuigi riikide lõikes on liikumised erinevad. Kahe ja poole aastaga on mobiilsideteenuse lepingute arv kasvanud Põhja- ja Baltimaades 335 000 võrra, 16,82 miljoni lepinguni. Selle hulgas on lepingulisi mobiilsidekliente 14,45 miljonit ning ettemaksega kõnekaarte 2,37 miljonit.
    Suurim turg on Rootsis, kus on 5 miljonit lepingut, järgnevad Soome 3,1 miljoni ning Norra 1,96 miljoniga. Eesti on selles arvestuses 824 000 lepinguga seitsmes.
    Rootsis on pooleteise aastaga mobiilsideteenuse klientide arv kasvanud 3,7%, jõudes tänavu kolmanda kvartali lõpuks 6,18 miljoni kliendini (nii lepingulised kui kõnekaardikliendid). Müügitulu kliendi kohta on samuti tõusnud 7 krooni võrra kuus, 215 kroonile (22 eurot).
    Kehvemini on läinud Soomes, kus firmal oli veel 2015. aasta keskpaigas 3,2 miljonit püsilepinguga mobiilsideklienti, kuid nüüd, kolmanda kvartali lõpuks, on see arv langenud 3,1 miljoni peale. Samas kasvas Soomes kõnekaardi kasutajate arv 30 tuhande võrra, 130 000 inimeseni ning keskmine kuukäive kliendi lepingu kohta on tõusnud 7% võrra, 17,5 euroni.
    Soome mobiilsideturul on eelmise aasta lõpu seisuga liidriks Elisa 35%-ga, järgnevad TeliaSonera 29% ning DNA 26%. Interneti lairiba osas on Soomes turuliider Elisa 34%-ga, teine on TeliaSonera 30% ning DNA 25%-ga.
    Tulu kliendi kohta on Skandinaavia maades Balti riikide omast suurem. Kui arvestada püsilepinguid ja ettemaksega kõnekaarte, siis Norras tuleb igakuist tulu mobiililepingu kohta 26 eurot, Rootsis 22, Soomes 17, Eestis 10 ja Leedus 7 eurot.
    Interneti lairiba püsiühenduses oli Telial septembri lõpuks 2,52 miljonit klienti. Selles segmendis on 51% klientidest Rootsis, 19% Soomes ja 16% Leedus. Eestis on selles arvestuses 238 000 klienti.
    Dividendi saab
    Telekomifirmad maksavad üldiselt korralikku dividendi, nii ka Telia. Pärast lahkumisotsust kasvuturgudelt Türgist ja Kesk-Aasiast otsustas Telia 2016. aastal oma dividendipoliitikat muuta. Nüüd näeb see ette maksta dividendi vähemalt 80% jätkuvate tegevuste pealt teenitavast vabast rahavoost või minimaalselt 2 krooni.
    Sellega seoses maksti sel aastal dividendi kolmandiku võrra eelmisest aastast vähem ehk 3 krooni asemel 2. See teeb praeguse aktsia hinna juures dividenditootluseks 5,32%. Kui võrrelda seda teiste Euroopa telekomidega, on seda veidi rohkem kui Saksa Deutsche Telekomil või Prantsuse Orange'il, kuid vähem kui hispaanlaste Telefonical. Eesti investor peab arvestama küll sellega, et Rootsis võetakse maha ka dividendi tulumaks 30%.
    Kallivõitu, aga põhjusega
    Hoolimata hiiglaslikust trahvist ja keskendumisest aeglase kasvuga Põhjamaade turule ei saa Telia aktsiat väga odavaks pidada. See kaupleb praegu 14kordsel kohandatud kasumil (arvestades ühekordseid kulusid, on hinna-kasumi suhtarv 43) ning dividenditootlus hea 5,4% (2,00 krooni pealt).
    Ajalooliselt kauplevad telekomifirmad keskmiselt 10-12kordse kasumi pealt, aga praegusel kõrgete aktsiahindade perioodil on ka Telia hinnakordaja üles roninud. Ühelt poolt hindavadki investorid telekomiettevõtete puhul rahavoogude stabiilsust, teisalt aga võib Telia puhul olla põhjus selles, et Euraasia segmendi ettevõtted ei ole veel kõik ära müüdud ning toodavad lähiaastatel kasumit. Samuti võib seal osaluste müükide korral kapitalitulu teenida.
    Salata ei saa sedagi, et investoritele meeldib Telia võrdlemisi kõrge dividenditootlus. Kokkuvõttes võibki Telia huvi pakkuda dividendiinvestoritele, kuid seni, kuni kõik Euraasia varad pole müüdud, saab firma veel ka sealsest kasvust osa.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.