Warren Buffett unistab elevandist

Samal ajal teenisid kõik ettevõtted, mille aktsiaid Berkshire'i porfell sisaldab, stabiilset ja rahuldavat äritulu. Selline vastuolu on investeerimisguru arvates ebaõiglane. Buffett soovitab ettevõtte hindamisel edaspidi keskenduda tegevuskasumile ja mitte pöörata tähelepanu ettevõtte investeerimisportfelli kõikuvale realiseerimata kasumile-kahjumile. Tegevuskasumit teenis Berkshire mullu rekordilised 24,8 miljardit dollarit.

Buffetti hinnangul tasub jälgida ka seda, mida juhid majandusaasta aruannet kommenteerides rõhutavad, sest numbritega puru silma ajamine olevat levinud mäng. Tihti on Wall Streeti pankurite ja tegevjuhtide esitlustel kasumi asemel "korrigeeritud EBITDA" mõiste, milles pole arvesse võetud suurt hulka kulusid. Buffettil endal on kombeks „kasumist“ rääkides pidada silmas kasumit pärast kõiki makse, intressimakseid, juhtimishüvitisi, jaotuskulusid, amortisatsiooni ja üldkulusid. Lisaks viitavat juhid mõnikord, et ettevõttelt juhtkonna liikmetele aktsiate näol tehtud boonus ei ole raamatupidamises kulu. „Aga mis muud see siis on, kas kingitus aktsionäridelt?“ küsis Buffett. Ta iseloomustab naljaga pooleks taolist käitumist Ameerika Ühendriikide presidendi Abraham Lincolni sõnadega. Nimelt olevat Lincoln kord küsinud: „Kui nimetada koera saba jalaks, siis mitu jalga koeral on? Ja vastas ise: "Neli, sest saba nimetamine jalaks ei muuda saba jalaks.“

Buffett on rahul sammudega, mis ettevõte on muutumise suunas teinud. Varem oli Berkshire'i investeeringute maht rohkem kaldu väikeste aktsiaosaluste suunas, nüüdne suund on omada 100% kontrollpakke ettevõtetes. Buffetti hinnangul on selline lähenemine Ameerika ärimaailmas ainulaadne ja annab Berkshire'ile mõnikord eelise. Ta nendib, et Berkshire'i kõige väärtuslikumad omandused on mitukümmend ettevõtet, mida Berkshire kontrollib kas 100% või vähemalt 80% omandiõigusega. Need nn tütarettevõtted teenisid eelmisel aastal 16,8 miljardit dollarit kasumit. Endiselt omab ettevõte ka väiksemaid osalusi börsil kaubeldavates ettevõtetes, millest suurimad on USG Corporation, American Express ja Moody`s.

Buffett andis teada, et tulevikus saab Berskshire`ist märkimisväärne oma aktsiate tagasiostja. Tehingutest saavad vanameistri sõnul kasu nii aktsiatest väljujad kui ka jätkuvalt aktsiaid omavad investorid. Siiski on müüjatele kasulik see, et turul on täiendav ostja. „Kindlasti on niisuguseid aktsionäre, kes soovivad muutuda pigem tarbijaks kui jätkata kapitali kasvatamist,“ arvas Buffett, väljendades kohe ka oma isiklikku seisukohta: „Charlie'l ja minul ei ole huvi selle grupiga liituda, aga võib-olla tekib see siis, kui vanaks saame ...“ Sel ja järgmisel aastal tahab Buffett jätkata sobilike firmade ülevõtmistega, kuid nentis, et neid on väga raske leida. Just elevandisuuruste ettevõtete ülevõtmine on see, mis vanameistri südame kiiremini põksuma paneb, tunnistas ta oma kirjas.

Berkshire hoidis aasta lõpu seisuga 112 miljardit dollarit USA riigivõlakirjades ja muudes raha ekvivalentides ning veel 20 miljardit dollarit hoiustes. See puhver peab olema kättesaadav nn tulekahjude kustutamiseks ja õnnetuste üleelamiseks. Buffett kinnitas, et firma väldib kõiki tegevusi, mis võiks puhvrit kahjustada. „Raha peab alati kontol olema! Kõik teevad vigu, kuid rahata jäämist lubada ei saa,“ oli üks tema olulisimaid õpetussõnu.

Mulle kui Berkshire'i investorile oli Buffetti kirjas päris mitu head uudist. Nimelt loodan, et tagasiostude käigus hakkab aktsia hind tõusma ja minu investeering kasvama. Lisaks meeldis mulle rahalise puhvri rõhutamine, sest see nõuanne sobib nii ettevõtetele kui ka inimestele nende eraelus. Kas ma ka sel aastal Omahas 4. mail toimuvale Berkshire`i aktsionäride aastakoosolekule lähen, näitab aeg.