investor Toomas

Taaskord pakub Ryanair mulle põnevust, aga seekord mitte aktsia hinna languse, vaid muljetavaldava tõusuga, mis on positsiooni viinud sügavast miinusest peaaegu kasumini. Seda kõigest mõne kuuga.

Pärast põhjalikku kaalumist otsustasin ostorderi turule saata – jah, lähen Swedbankiga uuele ringile.

Üks kõige raskemini mõõdetavaid riske ühisrahastuses on regulatiivne risk, mille sisu on lihtne – üks riik ütleb: "Sa koorid mu rahva pealt ebaõiglaselt palju raha, vitsa sulle!" Ja läinud mu tootlus ongi!

Iga asi on väärt ainult seda, mida keegi teine on valmis selle eest maksma – lühiajalises perspektiivis investeerides võib selle alustõe järgimine tuua rikkuse õuele, kuid eiramine põhjustada märkimisväärse kahju.

Miks oleks Saudi Aramco parim börsiletuleku aeg olnud 2011 aastal, seda avab Investor Toomase tunnis Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Aasta ettevõtja tiitlit on Äripäev välja andnud juba alates 1993. aastast, nüüd on viimane aeg välja kuulutada aasta investori ja investeerimisteo konkurss.

Rootsi miljardäri Sven-Olof Johanssoni nime ette käib kohalikus meedias järjekindlalt aunimi vana rebane.

Mis see raha mul ikka jõude kontol istub, panin selle hoopis Inbanki võlakirja.

Kuigi mõni nädal tagasi jõudsin järeldusele, et selle aasta lõpus intressirallit Mintoses ei tule, siis ikka ja jälle leian ennast Mintose kontole sisse logimas. Äkki ikkagi eksisin ja magusad jõulud siiski tulevad?

Mida peaksid aktsionärid järeldama Coop Panga emissiooni tulemustest? Millist tulevikku ennustada Coop panga aktsiale? Sellest tuli juttu "Investor Toomase tunnis".

Alles see oli, kui viisin oma väärtpaberiportfellist piraka tüki Swedbankist LHVsse, et säästa raha Balti börside aktsiate hoidmise teenustasudelt, ja nüüd on järsku hinnasõda lahti läinud.

Ka sel kuul saan ainult rõõmustada, sest minu portfell kasvab mühinal – edestan nii suuremaid börsiindekseid kui ka iseendale seatud tootluseesmärki.

Kui investeerimisega pikemalt tegeleda ja summad suuremaks minema kipuvad, kaalutakse investeeringute viimist ettevõtte alla. Kolimine kõlab esmapilgul lihtsalt, kuid paar kavalust kuluvad marjaks ära.

Kuna algaval nädalal tuleb naftakartell OPEC jälle Viinis kokku, et tootmist arutada, mõtlesin, et on paras aeg vaadata turul toimuvat.

Mis oleks parem jõulukink iseendale või perele, kui panna alus oma finantsvabadusele ning investeerida kingitustele kuluv raha hoopis oma aktsiaportfelli täiendamiseks.

Kui esimesed 1000 eurot sügise alguses Omarahasse kasvama suunasin, siis olin juba esimesel nädalal meeldivalt üllatunud, et sain lubatud maksimumilähedaste intressimääradega esimesed 500 eurot väga ruttu tööle panna.

Kergendasin rahakotti ja ostsin õiguse järgmise aasta jooksul turgudel tegutseda.

Nokia viimane kvartaliraport on investorites ellu äratanud kõhklused, kas Nokia teeb jälle Nokiat.

Kanepisektori langus on viinud minu lugejate mõtted põhjast aktsiate õngitsemisele.

Vaadates käesoleva aasta vilgast tegevust börsidel, võin nentida, et siiani on enamikul läinud väga hästi. Kas Coop Pangal läheb samuti?

Eelmise aasta lõpp näitas kätte, et jõuluperiood on Mintose laenukontoritel kõige kibedam aeg aastas.

Kaardistasin Coop Panga märkimise taustal hoiatavate näidetena Tallinna börsi ebaõnnestunud IPOd. Samuti vaatasin, milliste argumentidega neid investoritele müüdi ja kas neil on sarnasusi peatse börsifirmaga.

Sain hiljuti konverentsil teada, et mõnes Eesti koolis kasvatatakse börsiinvestoreid, kes juba praegu otsustavad oma vanemate eest investeeringuid.

Reedel sain koleda laksu oma Norra lõhetootjasse tehtud investeeringult – Lerøy Seafoodi aktsia kukkus Oslo börsil peaaegu 15%. Seda on mitme protsendi võrra rohkem kui reedel rahapesuskandaali langenud SEB aktsia viimase kauplemispäeva langus.

Kas Coop Panga aktsia on liiga kallis või imeliselt odav? Ehk leidub pangandussektoris paremaid alternatiive? Kui palju peaksin ma üldse aktsiaid märkima ning kuidas see käib? Need on vaid mõned küsimused, mis nii minul kui ka minu sõpradel Coop Panga esmaspäeval algava ja novembri lõpuni kestva märkimisperioodi jooksul tuleb ära vastata.

Brasiilia on sambatantsu maa, aga Sao Paolo börs oleks nagu hoopis jenkalainele sattunud.

Ei, see pole bitcoin, viimaks on tuule tiibadesse saanud minu portfelli pikaaegne venivillem – Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair.

Viimase paari kuu jooksul on tekkinud ühisrahastusse täiesti uus nüanss, mille kohta ka minust kogenumad ühisrahastusinvestorid väga palju veel arvata ei oska.

Dividendiaktsiad pole mind kunagi külmaks jätnud ja üks vägevama dividenditootlusega börse on Helsingi börs. Kaks viimast aastat on börsifirmade välja makstud dividendid seal lausa rekordeid löönud.

Elas kord üks võimas kuningas. Kui ta suri, pärandas ta oma kuningriigi kolmele tütrele, et nad seda üksmeeles valitseksid, kuid need pöörasid võimu pärast tülli. Ei, ma ei proovi ümber jutustada kuningas Leari lugu, kus kolm tütart võimu pärast kraaklesid, kirjeldan hoopis seda, mis toimub ühes börsil noteeritud firmas.

Enam kui aasta tagasi lubasin bravuurikalt: tulgu või kriis, kuid mina lähen ühisrahastusse! Siin ma siis nüüd olen, üks kriis ajab teist taga!

Sel neljapäeval avalikustab oma kolmanda kvartali tulemused Tallink Grupp, millesse mina olen investeerinud 15 000 eurot. Ootan tugevaid numbreid, et oma investeerimisteesi paikapidavusele taas kinnitust saada.

Oli ka juba aeg, et ketšupitootja Kraft Heinz saaks august välja ja upitaks ühe minu investeeringu Berkshire Hathaway majandustulemust nii, et viimase ärikasum hüppaks lausa 14 protsenti ehk uue rekordini.

Oma portfelli eelmise kuu seisu revideerima asudes lõi minu silm särama. Põhjust rõõmustamiseks on päris mitu, sest oma rikkust kasvatasin oktoobris jõudsasti. Tõsi, ka seekord pole head ilma halvata.

Kui kevadel rahapesuskandaalist räsitud Danske panga aktsiat ostsin, lubasin ebakindluse tõttu, et ostan pikema vaatega, vähemalt viieks aastaks.

Mul on tavaks ka paar korda aastas pilk üle Soome lahe heita, et kuidas Helsingi börsil läheb. Osalt uudishimust, osalt praktilistest kaalutlustest – äkki jääb midagi soodsat silma –, osalt aga ka seepärast, et kui Helsingis hakkavad esimesed külmetuse tunnused ilmnema, pole Tallinnalgi peatsest tõvevoodist pääsu.

Olen sel nädalal pingsalt kinnisvarasektorisse kiiganud ning pean tõdema, et tõrvatilku lisandub meepotti üha enam – seda on näha mitme ettevõtte kvartaliaruannetest.

Olin arvestanud sellega, et ühisrahastuses võivad mõned laenud hapuks minna ja pean osa portfellist maha kandma. Ei olnud küll päris valmis selleks, et see hetk nii ruttu tuleb.

Investor Toomase tunnis kuuleb üle 20 aastase investeerimiskogemusega vandeadvokaadi elulisi kogemusi investeerimisest.

Rootsi börsile on majandustulemuste hooaeg toonud jälle ridamisi rekordeid. Aga ma ei hakka seekord pikemalt kirjutama ei Ericssoni jälle heast tulemusest ega Soome kolinud Nordeast, mis on uue juhi all esimesed teemärgid seadnud üsna kättesaadavasse kaugusesse. Silma jäid hoopis muutused Telias, mis võib tuua uut liikumist ka Telia aktsias.