Soome sild sünnib majanduslikus lähenemises

Tartu betoonitootja TMB tegi teoks oma mitu aastat tagasi sündinud unistuse: ostis ära Soome konkurendi Betonimestarit. Selle tehingu tulemusena tekib ligi 100 miljoni eurose käibega ettevõte, mille järgmine unistus on jõuliselt laieneda Rootsi ja Norra turul.

Äripäeval on Eesti ja Soome majandusruumi järjest suurema põimumise üle hea meel: just nii saabki ehk teoks tänapäeval Talsingi nime all tuntud ühislinn, laiemalt aga kahe riigi ühestoimimine ajaloost tuntud Soome silla kujundi sügavama sisu mõttes.

Eestlastel võib olla uhke tunne olla Soome võistleja äraostja rollis, sellised tehingud avavad kahtlemata avara perspektiivi. Ent samavõrd oluline on Soome ettevõtete huvi investeerida Eestisse ja laieneda siin – seegi toimub ja toimib. Tundugu meile omas kohati ehk liigses kriitilisuses kuidas tahes: mõni asi on meil soomlaste meelest paremini kui neil teispool lahte.

Soome turg on suur ja ahvatlev

TMB tehing on üks mitme seas viimastel aastatel. Edulugude seast meeldejäävamaid on kindlasti Maag Lihatööstuse tehing kaks aastat tagasi, millega Maag omandas Soome suuruselt neljanda lihatööstusettevõtte Poutto. Nelja aasta eest ostis katusetootja Toode Soome Yanla, pannes selle tehinguga aluse edasisele jõudsale laienemisele Soomes. Harju Elekter on Soomes ostnud Finnkumu, Soome suurima komplektalajaamade valmistaja. Harju Elektrile ongi Soome suurim turg, Rootsi ja Norra ka olulised. Selliseid edulugusid ei ole just väga palju, aga nad on trendina märkimisväärsed ja tehingu mahu poolest silmapaistvad.

Soome turg on meie omast tublisti suurem ja see on ettevõtjale võimas argument majandusraskuste kiuste. Pealegi võetakse Soomes majanduse kasvule turgutamist vägagi tõsiselt ning aktiivne hoiak ka riigi poolt annab lootust, et kidura kasvu aeg võib saada möödanikuks.

Eesti on Soome väikeettevõtjale atraktiivne

Samas otsivad paljud Soome väikeettevõtted võimalust tulla Eestisse, näiteks tootmist siia tuues. Sellise otsuse põhjenduseks on Soome kõrged maksud, sealne kallis kinnisvara, aga ka näiteks tugevad ametiühingud, mõnel juhul ka majandussurutisele omane õhkkond ja hirm pagulaste ees.Üks kõige mõjusamaid põhjusi Eestisse kolida on aga võimalus kasumit soodsamalt välja võtta, Soomes on kasumi väljavõtmine maksustatud 20 protsendiga ja ettevõtjat maksustatakse lisaks isiklikult 30 protsendiga. Mõistagi on ikka veel atraktiivsed ka eestlaste madalamad palgad: hoolimata viimaste aastaste kiirest, majanduskasvuga võrreldes ebatervislikult suurest palgatõusust on palgad siinpool lahte veel soomlaste omadest hulga väiksemad.

Soome-Eesti silla või ühisriigi teostumises viiks meid pika sammu edasi tunneliidee teokstegemine, see suurejooneline ja tulevikku vaatav projekt, millel seni ülearu konkreetseid piirjooni siiski kahjuks pole, ehkki need, kes on sellest unistanud, on unistanud suurelt. Euroopa rahakoti abiga ja Soome osaluse toel oleks tunnel meile vahest esmapilgul kõvasti kasulikum kui soomlastele, aga kiirest kasust kaugemale vaadates: Eesti uuendusmeelsuse ja Soome kogemuste ühendamisest võiksid sündida ka uued, maailma majanduses konkurentsivõimelised kvaliteedid. Siiamaani on soomlased seda, tundub, paremini mõistnud kui meie siin.