Tulude deklareerimine on muutunud rahvusspordiks

Möödunud nädala neljapäeva õhtul avas maksu- ja tolliamet oma serverid eelmise aasta tulude deklareerimiseks. Ja kohe algas neile rahva tormijooks, mis ummistas lisaks e-maksuametile ka netipangad ning muutis võimatuks dokumentide digiallkirjastamise. Reede hommikul olid esimesed tulude paberil deklareerijad aga maksuameti ukse taga ootel juba mitu tundi enne kontori avamist.

Ühelt poolt on muidugi tore, et inimesed soovivad oma tulusid deklareerida, teisalt on aga Äripäeva hinnangul kuskil midagi valesti läinud, kui maksudeklaratsiooni esitamine on muutunud rahvuslikuks hulluseks, mis hakkab teisi olulisi teenuseid häirima.

Esimese õhtu ja ööga suutsid tuludeklaratsiooni esitada koguni 135 000 inimest. "Vaid kella kahe-kolme vahel öösel oli selline hingetõmbehetk, kus esitati ainult umbes 1000 tuludeklaratsiooni," raporteeris maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits reede hommikul ning kiitis ühtlasi, et e-maksuameti serverid pidasid koormusele hästi vastu. Tõepoolest, pudelikael tekkis seekord mitte maksuameti serverites, vaid identifitseerimiseks kasutatud mobiil-ID ja ID-kaardi teenustes, mille ülekoormatus muutis võimatuks ka näiteks digiallkirjade andmise ja netipankade kasutamise.

Praegune olukord tulude deklareerimisel meenutab mõneti juba ajaloo hämarusse vajunud defitsiidiaega, kus inimesed kaupluseuste avamisel üksteisega müüki tulnud banaanide või kampaania korras vaid esimesele kümnele jagatavate odavate Korea telekate pärast rüselema läksid. See ei ole terve käitumine. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et inimeste ülimalt entusiastlik tulude deklareerimine on tunnustus maksuametile, kes on muutnud selle mujal maailmas tihti piinarikka ja aeganõudva protsessi tänu eeltäidetud deklaratsioonidele ja mugavale e-teenusele kiireks ja sujuvaks, on see teisalt ka märk maksusüsteemi kohmakusest.

Kiire ja mugav e-teenus toob lihtsalt eriti teravalt esile, kui paljudel inimestel on soov ja õigus riigi käest enamtasutud makse tagasi nõuda. Möödunud aastal muutunud tulumaksuseadus on paljude maksumaksjate jaoks selgelt liiga keeruline ning ligi pool miljonit inimest otsustas tulumaksuvabastust täies mahus mitte kasutada ja riigile ligikaudu 130 miljonit eurot intressita laenu anda. Deklaratsiooni esitajaid on tänavu rohkem kui kunagi varem, sest maksuvaba tulu kasutamata jätmise või lubatust suurema kasutamise tõttu peavad deklaratsioone esitama ka paljud need, kel varem pole selleks vajadust olnud.

Äripäev leiab, et tulude deklareerimise teenuse viimistlemisel on ära tehtud hea töö, kuid korda tuleb teha ka selle aluseks olev maksusüsteem. Sujuv ja hästi töötav maksusüsteem ei sunni ega meelita inimesi deklaratsioonide esitamisega kiirustama, sest maksud on kogu aasta vältel tasutud õiglaselt ning riigilt tagasi oodata või juurde maksta pole valdaval osal maksumaksjatest suurt midagi.

Mõistlikum on kulutada riigi ressurss sellise maksusüsteemi väljatöötamisele, selle asemel et arvutada igal aastal sadade miljonite eurode väärtuses enam või vähem makstud tulumaksu ning seda pangakontodel edasi-tagasi liigutada. Rääkimata tuhandete maksumaksjate maksuööl magamata jäänud unetundidest.