Majutuses ja toitlustuses jääb iga aastaga töökäsi vähemaks ja kvaliteetne tööjõud on valdkonna üks suuremaid väljakutseid, selgub analüüsidest. „Noori, kes valivad majutuse või toitlustuse eriala, võiks kindlasti olla rohkem. Seetõttu ei pääse me kuidagi tööjõust, mis tuleb välismaalt,“ tõdes Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi.

Soovida jätab ka kohalike noorte töökultuur. Soovitakse teenida kiiresti ja palju, kuid võimalikult vähese vaevaga. Paraku ei ole selline suhtumine alus, millele ehitada pühendunud ja professionaalset kaadrit.

Kaberneeme OKO Resto juhataja Marko Zukkeri sõnul tõmbab Eesti noorte võimalusi resotraniäris läbi lüüa alla ka puudulik suhtlusoskus.

„Töövestlusel on minu silmis määravaks saanud mitte niivõrd senised oskused ja kogemus, kuivõrd oskus suhelda. Taldriku vale hoidmine antakse noorele andeks, aga kõrgetasemeline restoran ei saa ebaadekvaatset suuvärki lauateeninduses aktsepteerida,“ sõnas Zukker.

Appi tulevad värbamisprogrammid

Olukorra parandamiseks on hotellide ja restoranide liit (EHRL) haaranud ohjad enda kätte ja liitunud mitme värbamisprogrammiga. Üks näide on „Tagasi kooli“ projekt, millega tahetakse tekitada noortes huvi hotellinduse vastu. Samuti osaleb EHRL tööandjate keskliidu algatatud õpipoisiõppe, parima praktikakoha ja Work in Estonia projektides.

„Tegu võib olla väga huvitava ja mitmekülgse karjääriga. Mitu rahvusvahelist hotelliketti võtab tööle inimesi, kes on valmis aeg-ajalt teistesse riikidesse tööle minema, et seal kogemusi jagada ja saada,” sõnas Liivamägi.

Üle-eelmisel aastal kutsus EHRL ellu ka majutuse ja toitlustuse valdkonna õppuritele ning õpetajatele suunatud stipendiumi programmi, millega tunnustatakse oma valdkonna parimaid. Stipendiumit jagatakse kord aastas õpilastele, kelle on õpetajad kokku lepitud kriteeriumite alusel välja valinud.

„Stipendiumite üleandmine toimub pidulikus vormis, kust ei puudu ka hotellide esindajad ja tihtipeale hotellide juhid. See on koht, kus luua suhteid ja kontakte õppurite, koolide ja tööandjate vahel. Tihtipeale on hotellijuhtide lood oma karjäärist see, mis annab noortele kinnitust, et tehtud valik on seda väärt,” teadis Liivamägi rääkida.

Tööotsinguportaalid ja Facebook jäävad ajale jalgu

Usaldusväärse tööjõu leidmiseks tasub hoolikalt valida ka värbamiskanaleid, Marko Zukkeri sõnul on parimad selleks tutvused.

„CV-Online’i portaalis võib kuulutusele reageerida 300 inimest, aga praktika näitab, et 280 elulookirjeldused leiavad tee prügikasti. Facebooki kuulutused mattuvad jällegi kiiresti muu infovoo alla. Seetõttu on parim reklaam mõne olemasoleva töötaja soovitused,“ tõdes Zukker.

IT-ettevõte Tieto Estonia AS värbab uusi töötajaid nii Eestist kui ka Euroopast ja Skandinaaviast. Firma personalijuht Laura Eelmaa rääkis, et Tieto teeb koostööd värbamisfirmade ja -ühingutega Eestis ja väljaspool, samuti osaleb ettevõte tööjõumessidel. „Meil on partnerid Soomes, Rootsis, Norras, Tšehhis. Teeme koostööd AIESECi, EURESe, EASi ning tööturuametitega Soomes ja Rootsis,” valgustas Eelmaa.

Värbamiskampaaniate korraldamisel on firma meeliskeskkondadeks kujunenud sotsiaalmeedia rakendused nagu Snapchat, WhatsApp, Instagram, Facebook ja LinkedIn. Ettevõttel on ka oma blogi, kus antakse sõna töötajatele, kes jagavad tagasisidet oma töökeskkonnast ja arenguvõimalustest.

„Igal aastal valmistame oma tegemistest videosid, mida kuvame näiteks YouTube’is ja saame linkida töökuulutustega,” lisas Eelmaa.

Omaalgatuslike värbamisoperatsioonide kõrval teevad ettevõtted koostööd ka kõrgkoolidega, näiteks on Tieto Estonia osalenud messil „Võti Tulevikku” ja teistel samalaadsetel üritustel. „Tagasi kooli” ja „Reaalainetega edukaks” programmides on töötajad väisanud ka põhikoole ja gümnaasiume, kus avatakse noortele eneseteostuse võimalusi ITs.

„Panustame järelkasvu koolitamisse praktikaprogrammide korraldamisega. Kaks viimast aastat oleme koolitanud tarkvara arendajaid ning sel aastal on plaanis teha järelkasvuprogramm IT-kasutajatoe spetsialistide koolitamiseks,” märkis Eelmaa.