• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnitage rihmad, taas läheb ralliks

    Äripäev räägib inflatsioonist, mis taaskord Eestis rekordi püstitas. Kaua see hindade kallinemine veel kestab?

    Novembris kallinesid mulluse novembriga võrreldes nii toidu- kui ka tööstuskaubad. Toidukaupade kallinemisesse andsid suurima panuse piimatoodete ja köögivilja hinnatõus. Suurt mõju avaldas hinnatõusule ka elektri ja soojuse kallinemine. Odavnesid aga näiteks fotokaubad ja televiisorid. Mis on ju ka loogiline – ajal, mil Eesti elanike sissetulekud lähevad sõna otseses mõttes kõhu täiteks ja elus püsimisele, oleks uue ja uhkema teleri-fotoka soetamine pentsik.
    Äripäeva arvates ei saa olukord, kus hinnad muudkui tõusevad, kuid sissetulekud mitte, kaua kesta – kust see lisaraha peaks tulema? Pangad väga ei laena, palga eriti ei suurene. Tõsi, Eesti pankades on veel 60 miljardi krooni väärtuses sääste, kuid kauaks neidki jagub? Seega, suurem hinnatõus on loogilist mõtlemist kasutades nüüd läbi saamas.
    Teisalt, protsentuaalne hinnamuutus tuleneb ju võrreldava perioodi hindadest, et kui mullu olid hinnad rekordmadalal, annab ka väike hindade korrigeerimine tulemuseks hinnatõusu. Ja hinnad olid meil madalal veel tänavu esimesel poolaastalgi, see omakorda tähendab, et suuri inflatsiooninumbreid peaksime nägema terve tuleva aasta esimese poolaasta jooksul.
    Samas on spetsialistid ennustanud, et tuleva aasta esimesed kaks kuud valitseb jaekaubanduses tõeline madalseis, räägitakse isegi hinnašokist. See omakorda peaks tähendama väiksemast nõudlusest tingitud hinnalangetamisi.
    Sellele on omakorda lihtne vastu vaielda – kui sissetulekud lähevad niigi enamaltjaolt toiduainete ostmisele, siis kuidas seda väheneda? Suitsetamist ja napsutamist saab piirata, ehk koguni maha jätta, aga söömist! Kes ei tööta, see ei söö?
    Äripäev ei julge öelda, kas hinnatõus pidurdub või võimendub. Küll võime vahendada tarkade inimeste öeldut: SEB ökonomist Hardo Pajula arvates jätkub hinnatõus nii kaua, kui kaua Euroopa ja USA keskpangad raha juurde trükivad. Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri meelest viitavad kõik märgid sellele, et toidukaupade panus aastases hinnatõusus suureneb veelgi. Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere sõnul võib aga hindade hüppeline kasv jääda ajutiseks. Arengufondi majandusekspert Heido Vitsuri sõnul on hinnatõus paratamatu, kui tahame Euroopa keskmiste riikide sekka jõuda. Et mida edukamad me oleme, seda enam eksportivaid ja lisandväärtust tootvaid ettevõtteid meile tuleb, seda kõrgemaks lähevad palgad ja seda kallimaks muutuvad kaubad.
    Rahandusministeerium, kes põhjendas inflatsiooni kõrgete toiduhindadega rahvusvahelistel turgudel, on aga optimistlik – kui toiduhinnad rahvusvahelistel turgudel hakkavad stabiliseeruma, võib nende sõnul oodata hinnatõususurvete leevenemist ka Eestis.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).