Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja osaku vene ja rootsi keelt
Vene keele oskus, mis kunagi oli Eestis enesestmõistetav, kipub praegu kahjuks ära kaduma, kuid ettevõtjale oleks vägagi kasulik seda hästi osata, kirjutab online-turundaja Shardee Rebas.
Kui noor eestlane läänes kodumaast rääkima hakkab, siis üldiselt defineerib ta Eesti pigem Põhja- kui Ida-Euroopaks. Rootsi ja Venemaa on küll Eesti suuremad kaubanduspartnerid, kuid suurt rohkemat enamasti Venemaast teada ei taheta. Me oleme nii lääne inimesed, et teiseks keeleks peame inglise keelt ja heal tasemel teisi keeli sageli ei oskagi. Vene keele oskus on nukralt hääbumas ja rootsi keel pole enamikku eesti koolidesse kunagi jõudnudki.
Välisinvestorid ja kapitalistid on eestlaste miinusena korduvalt välja toonud meie oskamatuse end müüa ja suurelt mõelda. Ent mis oleks, kui keskmine eestlane mõtleks oma ettevõtet luues koduturuna automaatselt ka Skandinaaviast ja Venemaast. Kui eestlane oma põhjamaiste iseloomujoonte ja välimusega üle mere sõites tunneks end Skandinaavias nagu kodus ja teda võetakski omana (sest ükski rahvus Euroopas ei sarnane skandinaavlastega nii palju kui eestlased, isegi kui me ka nende keelt oska).
Eesti ettevõtja võiks idasse reisides üles leida oma kirglikuma, slaaviliku poole ning läänes reisides võiks ta uhkelt öelda, et, jah, ma olen Ida-Euroopast ja oskan vene keelt. Ta võiks oma isikuga väljendada, et Eesti pole uks Skandinaavia ja Venemaa vahel mitte üksnes kaardil, vaid Eesti inimene ise ongi see uks, see link. Eesti võiks olla see ainuke riik maailmas, kus vallatakse nii rootsi kui ka vene keelt.
Praegusel ajal saaks algkooli inimestele keeleõppe muuta ju vägagi nauditavaks tegevuseks. E-koolis võiks keelesektsiooni all olla ligipääs rootsi- ja venekeelsetele lastefilmidele, muusikale, parimale kaasaegsele noortekirjandusele jne. Peale selle võiks välja tulla programmiga, et igal kooliaastal veedab iga klass nädala või kaks Rootsis ja Venemaal ja leiab kogu kooli ajaks endale n-ö partnerklassi. Samuti oleks ehk mõeldav ka vahetusaasta põhikooli ajal.Nii et kahekümne aasta pärast vastaks piltilus ja enesekindel noor oma firma presentatsiooni lõppedes Londonis kohalike investori uudishimulikule küsimusele ...and you’re from Eastern Europe? kelmika naeratusega: Yes, I am.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.