Äripäeva hinnangul jätab säärane kohtupraktika avalikkusele kummalise mulje ja tekitab küsimuse, millest õigupoolest kohus otsuste tegemisel lähtub. Kõnealuses juhtumis saabub lõplik selgus eeldatavasti alles riigikohtus, ent kui ühes ja samas kohtuastmes on võimalik jõuda diametraalselt vastandlike tulemusteni, siis vajutab see paratamatult oma pitseri tervele kohtusüsteemile – kaudselt ka tulevasele riigikohtu otsusele, mis teatavasti edasikaebamisele ei kuulu.

Ringkonnakohus pidi kaasust taas arutama selle pärast, et mai lõpus tühistas riigikogus Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise ning saatis süüasja tagasi teise astme kohtusse, mis samas oli eelmise aasta novembris jõusse jätnud maakohtu õigeksmõistva otsuse. Riigikohus saatis asja ringkonnakohtusse tagasi selle pärast, et esitatud süüdistus oli puudulik ja konkretiseerimata. Vastne ringkonnakohtu otsus kuulutas, et Toolile inkrimineeritud kuritegu oli ettekavatsetud ning Kirber mõistis kogenud maaklerina hästi nii Tooli eesmärki kui ka tema antud korraldusi, ning määras Toolile rahaliseks karistuseks 500 000 eurot ning Kirberile 10 545,42 eurot. Samas ei ilmne kohtu teatest, et tõendite hulk oleks vahepeal suurenenud või oleks välja tulnud uusi asjaolusid; pigem jääb mulje, et neidsamu tõendeid tõlgendati lihtsalt teistmoodi, tulemuseks vastupidine otsus.

Ühelt poolt võime ju eeldada, et praeguse tulemuseni jõuti põhjaliku kaalumise käigus, lihtsalt seda põhjalikku tööd ei ole avalikkusele võrreldava põhjalikkusega kommunikeeritud. Teisalt võib aga sugeneda ka kahtlus, et otsuse tagamaad on subjektiivsed ning sõltuvad sellest, kes parasjagu kohut mõistab ja otsuseid langetab. Nii avalikkuse kui ka kohtusüsteemi huvides on selle kahtluse hajutamine – esiteks põhimõtteliselt, süsteemi usaldusväärsuse huvides; teiseks konkreetse kaasuse tähtsuse poolest. Sest lõplik kohtukahend loob pretsedendi, millest edasine kohtupraktika lähtuma hakkab, teisalt aga peaks see tulevius oluliselt kujundama ka börsil toimijate eetilisi hoiakuid.

Et kohtupraktika mõjutab oluliselt seda, kas edaspidi konkreetseid süüdistusi üldse esitada saab, kogesime hiljaaegu Priit Toobali ja Ester Tuiksoo juhtumis. Neile kahele riigikogu liikmele polnud võimalik mõjuvõimuga kauplemise süüdistust esitada, kuna riigikohtu õigeksmõistva otsusega Mati Eliste juhtumis muutus võimatuks mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine kriminaalmenetluses. Lihtsustatult: kohtupraktika tõttu muutusid kehtivate seaduste teatud osad kasutamiskõlbmatuks.

Eestis on kohtuvaidlus turumanipulatsiooni asjus esmakordne ning selle tulemus kujundab põhimõtteliselt nii seaduslikku kui ka eetilist raami, milles börsil tegutsejad edaspidi lähtuvad. Siin ei peaks kohtumõistmine kindlasti minema avalikkuse kätte. Kohtumaterjalide kaudu avalikuks saanud pealtkuulatud kõned on küll põnev ja kergesti seisukohta kujundama ahvatlev materjal, kuid neist kellegi õigeks- või süüdimõistmiseks kindlasti ei piisa.

Autor: 1185-aripaev