Ehitusprojekti varjatud lõksud: lisa- ja muudatustööd kisuvad tellija, projekteerija ja ehitaja tülli

Ehitusprojektide elluviimisel on lisa- ja muudatustööd igapäevane reaalsus, ent sageli ka konfliktide allikas. Miks tekivad vaidlused tellijate, projekteerijate ja ehitajate vahel ning kuidas neid vältida, selgitavad saates „Eetris on ehitusuudised“ projekteerimisbüroo Esplani juhatuse esimees Kadi Metsmaa ja Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak.

Saates selgub, kuidas sõlmida ehituslepingut ja planeerida ehituse etappe nii, et lisa- ja muudatustööd ei kujuneks osapooltele üllatuseks ja tülide allikaks. Probleem algab tihti sellest, et nii projekteerimis- kui ka ehituslepingutes on lisa- ja muudatustööde defineerimine ja selge eristamine algselt puudulik. "Lepingutingimused võivad olla hägused, jättes ruumi laiaks tõlgendamiseks, mis tähendab, et mõnikord ei käsitleta teatud muudatusi lisatöödena, kuigi need nõuavad projekteerijalt või ehitajalt märkimisväärselt aega ja ressurssi," rääkis Metsmaa.

Mida hiljem projekti käigus muudatusi tehakse, seda suurem on nende mõju ja kulu. "Näiteks tundub lihtne seina nihutamine tööprojekti faasis tühisena, kuid see nõuab kümne erineva projekteerija panust ja võib võtta kaks tööpäeva, kuna mõjutab kõiki eriosi ja süsteeme. Ehituses tähendab peaaegu valmis seina asukoha nihutamine palju rohkem muudatusi, kui tihti eeldatakse," lisas Pohlak.

Saates jagatakse ka praktilisi kogemusi nii renoveerimisprojektide ootamatustest kui ka parimatest lepingutüüpidest. Kõlama jääb mõte: Sageli puudub tellija ja töövõtjate vahel usaldus, sest tellija kahtlustab, et lisatöödega tahetakse rikastuda. See toob tervesse projekti usaldamatuse õhkkonna, mis takistab sujuvat protsessi. Usaldus ja põhjalik ettevalmistus on eduka koostöö võtmesõnad.

Saatejuht on Teeli Remmelg. Foto: Andres Laanem