Kristi Saare valitsusele: palun, maksustage mind rohkem

Investor Kristi Saare ütleb, et toidule käibemaksuerisuse tegemine on valupunkt, millelt valitsus ei tohi pilku kõrvale pöörata. Sest liiga paljudele peredele käib toidulaua katmine üle jõu. Kohalik toit on aga luksus, mida suudavad endale lubada jõukamad.

„Praegune valitsuse foon on see, et mida need inimesed virisevad mingi hinnatõusu üle, hinnad tõusevadki. Aga see on kalk ja südametu lähenemine,“ ütleb Saare saates „Äripäeva fookuses“.

Saare nendib, et viimaste aastatega on tuntavalt kasvanud inimeste hulk, kes pöörduvad tema poole, et saada säästunippe. Postitusi stiilis „palun andke ideid, kuidas perele odavamalt toitu teha, ma olen päriselt hädas“ on Saare sõnutsi endistes rahatarkuse gruppides lademetes.

Lihtsaim ja sirgjoonelisem viis toetada raskustes perekondi ja seista ka selle eest, et Eesti toidutootjad ei hääbuks, oleks Saare sõnul toidule käibemaksuerisuse kehtestamine.

See on praktika, mida on teinud mitmed teised Euroopa riigid, ka meie naabridki. Ent on ka teisi lahendusi, kuid Saare sõnul oleks alustuseks tarvis, et valitsus hakkaks inimeste muret tõsiselt võtma.

„Inimesed ei peaks tundma nii suurt muret põhivajaduste täitmise üle,“ ütleb Saare.

Toidule käibemaksuerisuse kehtestamisele lisaks on Kristi Saare aastaid rääkinud sellest, et valitsus muudaks maksukoormust õiglasemaks ning maksustaks rohkem jõukaid. „Näiteks tulumaksuvaba miinimumi tagasiandmine, no miks? Mulle antakse aastas tuhat eurot lisaks kätte. Mul ei ole seda vaja, ma ei taha seda,“ sõnab Saare.

Saates arutame, millised on peamised argumendid toidule käibemaksuerisuse tegemise vastu ja kuidas võiks erisust rakendada.

Saates räägime lisaks lihatööstuse Frank Kutter juhatuse liikme Johanna Maripuuga sellest, kas käibemaksu langetamine tooks ikkagi toidupoodides hinnad alla ja kuidas kujunevad toiduhinnad Eestis nii kalliks.

Saatejuht on Eget Velleste.

Pildil on Kristi Saare, autor Liis Treimann.