Puidutööstust ootavad ees mitmed karid

Eesti puidutööstus on viimaste aastate raskustega kohanenud, kuid arengut pidurdab ebakindlus tooraine, majanduskeskkonna ja investeeringute tasuvuse suhtes. Saates Mets ja majandus teeme kokkuvõtteid arengutest.

Läinud aastal analüüsisid konverentsil Puidutööstuse äriplaan 2026 oma tegevust 2025. aasta edukaimate puidutöötuste juhid - Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla, Vara Saeveski tegevjuht Andres Hummal ja Lemeksi juhatuse liige Tõnis Tamm.

Nende jutust jäi kõlama, et ettevõtted ei laienda enam tootmist, vaid keskenduvad nutikamale juhtimisele, energiatõhususele ja digitaliseerimisele. Probleeme valmistavad ka toorainepoliitika, tööjõupuudus ja geopoliitilised riskid, mis mõjutavad välisinvesteeringuid.

„Kõige suurem risk on tooraine olemasolu ja julgeolek,“ mille lahendaks see, kui „määratletakse ära, kui suur osa Eesti metsamaast on majandusmets ja kui suur osa looduskaitse all,” rõhutas Jaano Haidla.

Seejärel keskendume aga olevikule ja lähitulevikule ning olukorda puidutööstuses analüüsivad Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo ja Eesti Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Mällo rääkis, et puidutööstuse tootmismahud on varasematest tippudest endiselt märgatavalt madalamal. Tema hinnangul ei ole 2021. ja 2022. aasta erakordselt kõrgeid tulemusi mõistlik võtta tavapärase baasina, kuid langus on olnud tuntav. „Me oleme sealt tippudest tulnud kuskil 25 protsenti alla tootmismahu indeksi kohaselt ja olemegi olnud seal viimased kolm aastat,” tõdes Mällo.

Henrik Välja tõdes, et sektoris on kõige ärevam kriisiaeg möödas, kuid uut hoogsat kasvu ei ole veel näha. „Ettevõtjad on optimistlikud, aga samas ei ole suurt kasvuhoogu veel kuskilt tulemas,” ütles Välja.

Tooraineprobleeme avab saates Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes toob välja sünge tuleviku - praeguse raiemahuga me pikalt enam jätkata ei saa. „Praegu ei ole põhjust rääkida kriisist – ressursi poolest on meil piisavalt metsa, et lähima 5–10 aasta jooksul hoida senist raiemahtu,“ ütles Ala. „Küll aga näeme prognoose analüüsides tulevikku pikemas, 10–30 aasta vaates, kus ees ootab paratamatu raiemahtude vähenemine.“