Põllumajandusse süvitsi minev saade, kust lisaks põllumehe muredele kuuleb ka viimastest uudistest tehnika ja toodete vallas ning tähtsamatest sündmustest põllumajanduses. Saates käivad külas nii suurte põllumajandusfirmade omanikud ja juhid kui ka valdkonna eksperdid ning põllumehed ise. Saade on eetris kord kuus teisipäeviti kell 15.
Põllumajanduses on hinnatõus puudutanud kõiki sektoreid. Nii on kütuse, energia ja teravilja kõrge hind pannud loomakasvatajaid keerulisse olukorda. Tarbijale tähendab see, et ees terendab toiduainete kallinemine, millest pole pääsu.
Saates räägivad põllumajanduspoliitika (ÜPP) riikliku strateegiakava muutustest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko ja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Otsitakse vastuseid, kuidas luua parimaid võimalusi eestimaise liha ja piimatoodete müügiks ...
Eelmisel aastal soosis ilmastik teraviljakasvatajaid, kuid loorberitele ei saa lebama jääda. Pidev katsetamine ja uue juurutamine annab olulise konkurentsieelise, usuvad Aru Põllumajanduse mehed. Kuidas kõige parem tulemus põllult ära tuua, sellest räägivad saates Aru Põllumajandus OÜ üks omanikest Andres Lindam ja ettevõtte agronoom Jakob Johan Lindam.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Aina olulisemaks on põllumajandusettevõtetel tõusnud keskkonnaalased küsimused. Seni kasutatud võtted ja maaviljelustraditsioonid tuleb muutuste tuules üle vaadata.
Paljuski saab abi digitehnoloogiast, mis aitab põllumehel isegi väetisekulu vähendada. Saates räägivad Robin Saluoks eAgronomi asutaja ja tegevjuht ning ärijuht Kristjan Luha, kuidas rohepööre saab põllumehele kasulik olla.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Tänases saates on külaliseks Anu Hellenurme, kes oktoobrist juhib Eesti Tõusigade Aretusühistut. Lisaks on ta pikka aega juhtinud põllumajandussöötade tootmisega tegelevat ettevõtet Anu Ait.
Anu Hellenurme on aastaid vedanud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonda ning on lihatootmise köögipoolega hästi kursis. Teda paneb muretsema, et kuigi oleme pika ajalooga seakasvatusmaa, ei kata meie lihatoodang meie oma tarbimist ja oleme sunnitud liha hoopiski sisse vedama. Samas annaks sisseveetava asendamine meie omatoodetud lihaga meile olulise ...
Tänases saates "Kasvupinnas" on juttu Euroopa kliimapoliitikast ning esimesest juunist Euroopa geograafilise tähise saanud sõirast.
Hiljuti avalikuks tehtud Euroopa kliimapoliitika eesmärk on vähendada üldist süsinikuheidet, mis peab toimuma ka põllumajanduses. Sellest räägime Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juhi Riina Maruštšakiga.
On suur oht, et kliimaeesmärkide täitmine võib olla Eesti põllumeestele ränk ülesanne. Ühelt poolt kasvavad oluliselt nii tootmiskulud kui ka paljude ...
Järjekordses Kasvupinnase saates uurime Maaülikooli aianduse lektorilt Priit Põldmalt, kuidas läheb sibula ja küüslaugu kasvatamine Eestis.
Saates saame teada, kuidas neid köögivilju kasvatada, kuidas suurendada sibula krehvtisust ja miks on Eesti sibul tunduvalt kallim kui näiteks Poola sibul.
Vastus on tegelikult väga lihtne – asi seisab põllu rajamise omahinnas. Kui Poolas ja teistes lõunapoolsetes riikides saab kevadel külvata põldudele sibulaseemet, siis meil tuleb kasvama panna tippsibulaid. Omahinna erinevus nende põldude ...
Järjekordne "Kasvupinnase" saade toob teieni kuumad teemad põllumajandusest. Seekord on teemad sõna otseses mõttes kuumad – Eesti Taimekaitse Instituudi vanemteaduri Pille Sooväliga räägime, kuidas mõjub kuum ilm taimedele ja seeläbi ka saagikusele.
Praeguse kuuma suve mõju saagile on halb kahel moel – esiteks sajab väga vähe vihma ehk on põud ja teiseks on pikka aega kestnud kuumalaine. Näiteks teravilja puhul kiirendab liiga kõrge temperatuur taimede arengut, vajalik arenguperiood aga seeläbi lüheneb ...
Maarahvas pole rahul piirangute kehtestamise tavadega. Maa- ja rannarahva viis esindusorganisatsiooni andsid mai keskel peaministrile üle oma pöördumise, milles juhtisid tähelepanu looduskaitseliste piirangute liigsele kehtestamisele Eestis. Maainimesed pole rahul, et piiranguid kehtestatakse nendega konsulteerimata, samuti sellega, et tihtilugu on piirangute üle peetevad läbirääkimised vaid nimeliselt läbirääkimised.
Seekordses Kasvupinnase saates räägivad pöördumisest ja muredest, mis ajendasid pöördumist koostama, kolme organisatsiooni ...
Seekordne "Kasvupinnase" saade viib kuulaja piimatootjate ja piimatööstuse maailma.
Piimandusühistu E-Piim juhi Jaanus Murakasega räägime piimast ja piimandusest. Juba mõne aasta pärast peaks Paide lähedal olema uhiuus ja moodne piimatööstus, kus kodumaisest piimast toodetakse kõrge lisandväärtusega tooteid, peamiselt juustu ja vadakupulbrit. Uus piimatööstus on suunatud välisturule ning selle ehitamist toetab ka Eesti riik. Jaanus Murakase käest saame teada, kuidas tehase rajamise eeltööd on läinud ja millised ...
Seekordses "Kasvupinnase" saates sukeldume kohaliku toidu maailma.
Juba mitmendat aastat valitakse Eestis toidupiirkonda, mille maitseid tutvustatakse laiemalt. Muidugi tähendab see kohalike organiseerijate, tootjate ja toitlustajate koostööd. Juba maikuus saab toidupiirkonnaks Põhja-Eesti, mis on oma märksõnaks valinud „paepealsed maitsed“.
Mida see tähendab, milliseid üritusi on oodata ja milline on siis Põhja-Eesti maitse – neid küsimusi uurimegi koos projektijuhi Eha Paasi, Sagadi mõida restorani peakoka Maren Ritsi ja ettevõtja, ...
Seekordses Kasvupinnase saates vaatame lautadesse. On vana tõde, et piimalehm on nagu tippsportlane – toodang peab olema tipptasemel. Selleks tuleb lehmade eest ka hoolitseda nagu tippsportlaste eest – söötmine, puhkus, tervishoid ja elumugavus peavad olema tagatud.
Üheks väga oluliseks elutingimuste loojaks on lauda ventileerimine – kui puhast ja värsket õhku pole, on lehma elu vilets. See aga annab kohe tunda piimatoodangus. Lautade ventileerimisest ja loomade jahutamisest räägime saate esimeses pooles DeLavali laudaseadmete tootejuhi Ervin Peikiga.
Saate ...
Saates "Kasvupinnas" on külas põllundusidufirma eAgronomi asutaja ja juht Robin Saluoks.
Saluoks kõneleb saates, kuidas läks ettevõttel eelmisel aastal, mis on selle aasta plaanid ning millist uuenduslikku lisasissetuleku allikat soovib idufirma põllumeestele pakkuda.
Samuti kuuleb saates praegu käimasolevast rahakaasamisest ning sellest, kuidas on ettevõttele kasuks tulnud endise Nike’i tippjuhi Kristjan Luha liitumine meeskonnaga. Saadet juhib Anete Hela Pulk.
Saadet toetab DeLaval.
Seekordses saates on külas maaeluminister Urmas Kruuse, kellega räägime põllumajanduse tulevikust, kriisiabist, võõrtööjõust, rohepöördest, keskkonnanõuetest, rahastusest ning paljustki muust. Lisaks kirjeldab ettevõtja, põllumeeste ühistu KEVILI juhatuse esimees ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu esimees Andres Oopkaup ootusi uuele valitsusele ja ministrile, muresid nii lähiperspektiivis kui ka pikas vaates ning pakub välja võimalikke lahendusi. Saadet juhib Anete Hela Pulk.
Saade "Kasvupinnas" on sedapuhku salvestatud konverentsil Põllumajanduse Äriplaan.
Konverentsil esines Click & Grow tegevjuht Mattias Lepp, kes rääkis targast aiandusest ehk kuidas luua Eestist rahvusvahelist põllumajandusbrändi.
Tänasest "Kasvupinnase" saatest tuleb välja, et Eesti köögiviljade tootjad katavad praegu ära vaid poole Eestis tarbitavatest köögiviljadest.
Aasta esimeses pooles oli aianduse sütitavam teema see, kas ukrainlased peaksid ikka tulema meie maasikaid korjama või mitte. Tegelikult pole see teema kuhugi kadunud – nii et arutame sedagi.
Viimase aja akuutsem teema on aga köögiviljade käibemaksu alandamine – kuidas sellega läheb ja kas tõesti see aitaks köögiviljade hindu alandada ja kohaliku kraami tarbimist tõsta?
Saates ...
Saade on salvestatud Tartus 14. ja 15. oktoobril toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2020. Juttu tuleb nii aiandussektori, lihaveisekasvastuse kui ka maheturu olukorrast.
Saates kõlavad intervjuud Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastiniga, Eesti Maaülikooli emeriitprofessori ja Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu presidendi Olev Saveliga, Eesti Maaülikooli õppejõu Marko Kassiga, maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suuga ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja Merit Mikkuga.
Saadet juhib Vahur Tõnissoo.
Saadet ...
Saade "Kasvupinnas" on salvestatud Tartus 14. ja 15. oktoobril toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2020.
Saates kõlavad intervjuud Tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad juhatuse liikme Raul Soodlaga, Agroekspert OÜ esindaja Urmas Nigulaga ning Baltic Agro ASi arendusdirektori Margus Ameerikasega.
Juttu tuleb ühest kuivati ja ladustuskompleksi ehitusest, vilja kuivatamisest ning milline on tänavune viljasaak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.
Saadet toetab Agroekspert.
Saates "Kasvupinnas" lahkame sel korral roheleppe teemat.
Nimelt sai sel aastal hoo sisse Euroopa Liidu suur tegevuskava, mille eesmärk on muuta majandus kestlikumaks. Lõppeesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kuid kes on roheleppes võitjad ja kes kaotajad?
Saate külalisteks on Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.
Saadet toetab Agroekspert.
Tänase saate „Kasvupinnas“ teemaks on teravili. Põllumeeste lootused on suured – kas tulekul on rekordsaak 2 miljonit tonni?
Saate külalisteks on Scandagra Eesti ASi vilja tootejuht Marge Pähkel ja Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. Saadet juhib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Ühiselt arutletakse selle üle, mis praegu maailma teraviljaturul toimub ja kuidas see Eesti teraviljakasvatajaid mõjutab.
Saates tuleb juttu ka teistest kultuuridest, mida meie põllumehed on kasvatama hakanud. Näiteks ...
Läinud nädalavahetusel toimus maaelusuve üks tippsündmus ehk avatud talude päev, kus inimestele avasid oma uksed kokku ligi 300 talu.
Saates "Kasvupinnas" räägime sellest, miks on see sündmus oluline, samuti agroturismi edendamisest ning ehtsast talutoidust.
Külas on Saidafarmi peremees Juhan Särgava ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Saadet juhib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.
Foto: Erki Sõrmus/pollumajandus.ee
Eestlane ei taha teha rasket maatööd, eriti piimafarmis. Töötu ei koli maale, sest pole elamispinda ja mis saab perest ja lastest – koolid ja lasteaiad jäävad üldjuhul farmidest kaugele. Logistika on kehv, autoga tööl käia on kulukas.
Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis ...