Münchenis tõstatati üleilmsete digitehnoloogiate usalduse teema

Artikkel

- Sisuturundus
- Annika Kald
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 13. november 2019 kell 9:39
Kuula
Münchenis tõstatati üleilmsete digitehnoloogiate usalduse teema
Novembri teisel nädalal kogunes enam kui 12 000 IT-valdkonna spetsialisti ja ärijuhti üle kogu maailma Münchenisse, et tutvuda konverentsil Fujitsu Forum 2019 digituleviku trendidega.
Messi demoalal pikemalt Fujitsu innovatsioonikeskuse ehk Fujitsu laboratories esindajatega rääkides, selgus, et äsja on valmis saadud rahapesu digitaalse kontrolli programm ingliskeelse nimega Anti Money Laundering, mis aitab siis pankadel ja finantsinstitutsioonidel kiiresti ja varakult ära tunda kahtlast tegutsemist pangandussüsteemides. Vasakul Fujitsu Estonia tarkvara osakonna direktor ja juhatuse liige Marek Sokk ja paremal Fujitsu Laboratories of Europe juhtivinsener, hispaanlanna Maria Mora. Foto: Annika Kald
Ühe maailma suurima IT-teenusepakkuja sündmuse keskpunktiks olnud demoalal tutvustati uuenduslikke tehnoloogiaid igast nurgast: 5G, masinõppe ja tehisintellekti kasutamise võimalustest näiteks jaekaubanduse, teenuste ja logistikaahela optimeerimisel ning kvaliteedi kontrollimisel, räägiti uutest tehnoloogialahendustest meditsiinis, metropolide ühistranspordi planeerimisel, siseturvalisuse tagamisel, näiteks politseinike ja piirivalvurite töös, kohtutes ülekuulamisprotseduuride digitaliseerimisel ja optimeerimisel ning isegi masinõppesüsteemist, mis aitab pankadel ja finantsinstitutsioonidel varases faasis rahapesust alarme saada.
Fujitsu on arendanud skandaalse rahapesu digitaalse tuvastaja
Messi demoalal pikemalt Fujitsu innovatsioonikeskuse ehk Fujitsu Laboratories of Europe juhtivinseneri, hispaanlanna Maria Moraga rääkides, selgus, et äsja on valmis saadud rahapesu digitaalse kontrolli programm ingliskeelse nimega Anti Money Laundering, mis aitab siis pankadel ja finantsinstitutsioonidel kiiresti ja varakult ära tunda kahtlast tegutsemist pangandussüsteemides. Süsteem on ehitatud üles masinõppe peale ning analüüsiks kasutatakse pankade ja finantsinstitutsioonide andmeid. Esindaja rääkis, et loodud lahendus analüüsib välkkiiresti pangaülekannete andmeid. Ta lisas, et nad on arendanud selle tehnoloogia lõppfaasi ja nüüd otsivad esimesi huvilisi, kes tahaks seda testida. Tehnoloogia jälgib tema sõnul ka praegusi ja tulevasi Euroopa Keskpanga regulatsioone, et süsteem oleks pidevalt ajakohastatud. ITuudised.ee esindaja ütles seepeale, et Eestist peaks kindlasti huvilisi leiduma, sest rahapesuskandaali tõttu lõpetas Eestis äsja tegutsemise Danske Banki Eesti filiaal ning nii mõnedki teised Eesti suuremad pangad on seoses rahapesukahtlusega uurimise all.
Äsja on valmis saadud rahapesu digitaalse kontrolli programm ingliskeelse nimega Anti Money Laundering, mis aitab pankadel ja finantsinstitutsioonidel kiiresti ja varakult ära tunda kahtlast tegutsemist pangandussüsteemides.
Marek Sokk
Fujitsu Estonia tarkvara osakonna direktor ja juhatuse liige
Usaldus on kriitilise tähtsusega tehisintellekti kaasamises
Harju Elektri kontserni IT-juht Kaarel Allikmäe mainis foorumi muljeid jagades, et usaldus ja läbipaistvus tehisintellekti (AI) kaasamises otsustusprotsessi on kriitilise tähtsusega.
„Otsusest on alati tähtsam selleni viivate argumentide usutav esitlemine ning põhjendus, miks sellise tulemuseni jõuti. Tegemist on inimloomusele väga omase joonega, mida tänane AI ei ole suuteline edasi andma. Gartner’i tärkavate tehnoloogiate maatriksis on oma haibitsükli tippu jõudmas järeldust põhjendav tehisintellekt (explainable AI), mis peakski lahendama antud küsimusi,“ kommenteeris Allikmäe. Arvutusjõudluse kasv, näiteks kvantarvuti kujul, aitab tema sõnul kindlasti kaasa tehnoloogilisele arengule ning mõjutab meie igapäevaelu protsesse. „Industriaalrevolutsiooni käigus olime tunnistajateks, kuidas tööstuses hakkas masin tegema inimese asemel tööd, digitaalse revolutsiooni käigus võtab tehnoloogia üle otsuseid vajavad tööd. See viib ühelt poolt uute ametite tekkeni, teiselt poolt muudab suuremal määral ühiskonna korraldust ja toimimispõhimõtteid. Sellises tulevikus on vaja inimesele turvatunnet, et suuta omada kontrolli endast targema tehnoloogia üle,“ selgitas Allikmäe.
Industriaalrevolutsiooni käigus olime tunnistajateks, kuidas tööstuses hakkas masin tegema inimese asemel tööd, digitaalse revolutsiooni käigus võtab tehnoloogia üle otsuseid vajavad tööd. See viib ühelt poolt uute ametite tekkeni.
Kaarel Allikmäe
Harju Elektri kontserni IT-juht
Harju Elektri infosüsteemide arendusjuht Sven Oja märkis, et Fujitsu messi demoala oli põnev ja näitas, kui mitmel rindel Fujitsu toimetab. Foorumi väiksemates ruumides toimunud ettekanded olid tema sõnul liigselt müügil põhinevad, välja arvatud teise päeva kõnelejad pealaval.
Ka suurtootjad mõtlevad inimkesksusele
Foorumil osalenud Mainor Ülemiste innovatsioonijuht ja juhatuse liige Ursel Velve sõnas, et oli väga hea tõdeda, et ka suurtootjad lähtuvad tehnoloogia kasutuselevõtul inimkesksusest, sest siiani on inimesed pidanud õppima pigem juba arendatud tehnoloogiat kasutama. „Inimkeskse lähenemisega on suurem tõenäosus, et seda tehnoloogiat ka kasutama hakatakse,“ mainis Velve. Ta lisas, et näiteks Ülemiste Citys on ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtul lähtutud eelkõige inimeste vajadustest.
„Kahtlemata oli väga huvitav kuulata ka inimeste usalduse küsimust andmete jagamisel tootjate ning teenusepakkujatega ning inimeste valmidust usaldada tehisintellekti oma igapäevaelus, näiteks isejuhtivad sõidukid, kohtumiste rakendused,“ möönis juht. Tema sõnul on oluline inimestelt saada infot, kuidas nad linnaruumi kasutavad, kus nad elavad, et seeläbi saaks parendada näiteks ühistranspordi liine, tekitada vaba aja veetmise võimalusi, jalakäijate või rattateid.
Selliste analüüside läbiviimiseks on Velve sõnul vajalik saada kasutajatelt infot, mille puhul kasutaja saab kontrollida kellele ja mis andmeid välja jagab. Lahendustest pakkusid Velvele enim huvi PalmSecure veenipõhine inimese audentimise teenus ja tehisintellektil põhinev mobiilsuse analüüsi tarkvara. Ülemiste Citys käib iga päev tööl 10 000 inimest ja seetõttu on mugava audentimise ja ligipääsu süsteemi tagamine ning ligipääsetavus Velve sõnul ka linnakule äärmiselt olulised.
Digitaalne abimees füsioterapeutidele, et varakult avastada inimese liikumisel tekkivaid kõnnakuprobleeme.Foto: Annika Kald
Väga palju uuendusi meditsiinisektoris
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvutitöökoha halduse juhtivspetsialist Reigo Podar möönis, et Fujitsu foorumi külastus oli tema kui IT-tehnilise töötaja jaoks igati kasulik. "Korralik demoala, seadmete ja lahenduste otsese kokkupuute koht. Asjalikud toote esindajad ja palju uut ning põnevat informatsiooni. Diskussioonipaneelid vägagi aktuaalsed, peamiselt AI-kesksed, kandvad käsitlused usaldusest, inimkesksusest ja pilvetehnoloogiatest.“
Fujitsu arendab koos Tokyo Ülikooli Meditsiiniteaduste Instituudiga digitaalset teadmist genoomist. Foto: Annika Kald
Esitleti tehnoloogiat, mis võimaldas kvaliteedikontrolli automatiseerida. Antud juhul rakendati masinõpet - alguses näidati masinale fotosid erinevatest kvaliteediprobleemidest, näiteks mittekvaliteetne keevitus. Hiljem suutis masin ise kiiresti tuvastada kvaliteediprobleemid toodete puhul tooteid lihtsalt filmides.
Martin Kruusmaa
Metallitööstusfirma Pentamet OÜ müügi- ja turundusjuht
Metallkonstruktsioonide valmistaja Pentamet OÜ müügi- ja turundusjuht Martin Kruusmaa kommenteeris, et Fujitsu foorum jättis väga hea mulje. „Olin sellel üritusel esmakordselt ja esindasin tootmisettevõtet ning mulle pakkus foorum mitmeid ideid, kuidas muuta tootmist efektiivsemaks, rakendades tehnoloogiat ja Fujitsu tarkvaratooteid. „Esitleti näiteks tehnoloogiat, mis võimaldas kvaliteedikontrolli automatiseerida. Antud juhul rakendati masinõpet - alguses näidati masinale fotosid erinevatest kvaliteediprobleemidest, näiteks mittekvaliteetne keevitus. Hiljem suutis masin ise kiiresti tuvastada kvaliteediprobleemid toodete puhul tooteid lihtsalt filmides. Kirjeldatud tehnoloogia on vaid üks näide, mida saaks rakendada ka Pentametis tulevikus,“ selgitas Kruusmaa.
Ainsana Eestist esines hariduse ümarlaual HITSA juht
Fujitsu Estonia müügidirektor Ülle Kivirähk sõnas, et tema jaoks oli kõige põnevam ettekanne rahvusvahelise hariduse ümarlaud, kus ainsana sellel foorumil astus üles ka Eesti - HITSA esindaja Margus Püüa. „Ta rääkis Eesti hariduse tänastest lahendustest ja tulevikust. Eesti kui e-lahenduste kasutaja lipulaeva kuvand oli jõudnud kogu maailma, seda kinnitasid kõik ümarlaual osalenud riigid,“ rääkis Kivirähk. Ta lisas, et imestati selle üle, et Fujitsu on olnud nii paljude suurte haridusega seotud digilahenduste arenduste juures. Väga huvitava ettekande tegi Kivirähki sõnul ümarlaual Jaapan, mille esindaja tõdes, et neil on IT-tase hariduses ebaühtlane ja on veel pikk tee minna, et haridus oleks ITga rohkem integreeritud ja kõik õppijad saaksid tulevikuks hea ettevalmistuse.
Lõuna-Aafrika Vabariigis olid juhi sõnul hoopis erinevad väljakutsed ja nende lähiaja eesmärk on viia konteinerites IT-õppevahenditega varustatud õppeklassid sellistesse piirkondadesse, kus täna elektri puudumise tõttu lapsed koolis käia ei saa.
Saksamaa kohta selgus ümarlaual, et asjaosalised sooviks kasutada moodsaid eksamite ja testide sooritamise üleriiklikke lahendusi, sest täna toimib kogu see valdkond veel terves riigis traditsioonilisel pabervormil.
Kivirähki sõnul sai demoalal liikudes näha ka huvitavat kõnnirobotit, mis võimaldab füsioterapeutidel varakult avastada inimese liikumisel tekkivaid kehaprobleeme. „Iga aastaga jõuab tehisintellekti kasutamine uutesse valdkondadesse ning seda võimaldab arvutusvõimsuste hüppeline kasv läbi uue põlvkonna arvutite,“ märkis Kivirähk.
Põhilised trendid ja tehnoloogiad, mis Fujitsu Estonia tarkvara osakonna direktoril ja juhatuse liikmel Marek Sokil foorumilt silma jäid, olid samuti lahendused, mis puudutasid tehisintellekti (AI), sh masinõpet. „Väga palju oli näiteid nii demoalal kui ka ettekannetena sellest, kuidas AI aitab lahendada erinevaid reaalelu probleeme ja seda erinevates eluvaldkondades, näiteks tootmisfirma kvaliteedikontroll läbi pilditöötluse, liiklusobjektide ja -andmete info kogumine videost ja nende analüüs selleks, et saada linnadesse sujuvam liiklus. „Seekord olid päris mitmed uuendused seotud meditsiiniga, näiteks digitaalne otsustustugi arstile, mis loomuliku keele töötluse abil ja patsiendi ajaloolisi andmeid kasutades leiab patsiendile sobivaima ravikava,“ kommenteeris Sokk.
Esines TEDil kõneleja, Rootsi futurist ja kolumnist Andreas Ekström, kes põeb ise ravimatut maksahaigust.Foto: Annika Kald
Surmaga silmitsi seisev visioonikõneleja hoiatas Facebooki algoritmi eest
Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudeng ning Fujitsu stipendiaat Laura Kallas märkis, et temale meeldis ettekannetest enim TEDil kõneleja, Rootsi futuristi ja kolumnisti Andreas Ekströmi ettekanne, mis seletas kasutajakogemuse olulisust. „Hea kasutajakogemuse nimel langetatakse pikemas perspektiivis ebamõistlikke otsuseid. Näiteks tõi Ekström erasektori arendatud SmartID-le sarnase BankID rakenduse, mida Rootsis kasutatakse autentimismeetodina internetipõhistes riigiteenustes. BankID puhul seisneb probleem selles, et andmed on reguleerimata ning erasektori käsutuses, mistõttu on erasektoril voli käidelda andmeid oma suva järgi,“ kirjeldas Kallas.
Mingit sorti läbipaistmatu Facebooki algoritm juhib juba rohkem kui ühe miljardi inimese infovoogu. Selle mõju me oleme juba näinud ja näeme järjest rohkem lähiaastatel.
Mait Koppel
Fujitsu Estonia avaliku sektori arenduste juht
Ekström mainis ka oma ettekandes, et ta ise põeb ravimatut maksahaigust ja ootab kannatamatult kellegi doonormaksa ning kutsus kõiki saalis viibinud inimesi üles kasutama veebirakendust, kus saab anda nõusoleku oma elundite kasutamiseks, kui inimene peaks õnnetusse sattuma.
Kallas märkis ka kvantarvuteid, et mingil määral on nad juba kohal ja nende laialdane kasutuselevõtt on vaid aja küsimus. „Suurim väljakutse seisneb dekrüpteerimises, mistõttu võib tekkida vajadus uute privaatsuskaitse meetodite järele. Loodan, et teadlastel õnnestub selles vallas innovaatiliste lahendusteni jõuda. Tuleb meeles pidada, et tehnoloogia on tööriist. Loeb see, kuidas meie, inimesed, seda kasutame,“ märkis Kallas.
Fujitsu Estonia avaliku sektori arenduste juht Mait Koppel märkis, et tehnoloogia keerukus kasvab, andmehulgad kasvavad ning nende töötlemine tavapärasel viisil on muutunud võimatuks. Sellega seoses räägitakse järjest rohkem erinevatest tehisintellekti (AI) lahendustest, mis on samas paljudele inimestele arusaamatud ning tekitavad küsimuse, kas tehnoloogiat saab usaldada või mitte. Tegelikult on sama probleem ka meie e-valimistega. Probleem pole uus, samasugune usaldamatus on tihtipeale kõikide uute asjade, näiteks ka auto vastu, kui see leiutati.
„Münchenis käisin kuulamas ettekandeid AI-eetikast ning samuti meeldis mulle väga Andreas Ekströmi ettekanne „Seven Ways to own the World“, kus ta nimetas mitmed ohud, mis meid juba praegu ning tulevikus kimbutama hakkavad. Näiteks juhib mingit sorti läbipaistmatu Facebooki algoritm juba rohkem kui ühe miljardi inimese infovoogu. Selle mõju me oleme juba näinud ja näeme järjest rohkem lähiaastatel,“ kommenteeris Koppel.
Visionäär Joseph Regeri loeng „From Matematical To Industrial Optimization“.Foto: Annika Kald
Teise mõtlemapaneva teemana tõi Koppel välja visionääri Joseph Regeri loengu „From Matematical To Industrial Optimization“. Regeril on Koppeli sõnul uskumatu omadus selgitada ülikeerulisi asju tavalistele inimestele imekspandavalt lihtsalt.
„Olen ka ise tegelenud optimeerimisülesannetega ning tean, et kui muutujate hulk kasvab, siis kasvab ka optimeerimisele kuluv aeg plahvatuslikult. Erinevaid meetodeid optimeerimisülesannete lahendamiseks on palju, kuid lõpuks on ikkagi vaja suurt arvutusvõimsust. Selliste ülesannete lahendamiseks on Fujitsu kvantfüüsikast inspireeritult välja töötanud oma süsteemi nimega Digital Annealer", mainis Koppel.
TASUB TEADA! Kahel päeval enam kui 60 töötuba infovahetuseks
Töötoad käsitlesid igapäevase IT-juhtimise seisukohast olulisi teemasid, sealhulgas Fujitsu klientidele ja partneritele tähtsaid küsimusi. Fujitsu Forum 2019 ekspertide tunniajalistel sessioonidel keskenduti tehnilise teabe jagamisele külastajatega, kes soovisid üksikasjalikult teatud teemasid arutada või lihtsalt infot vahetada.
Valik Fujitsu Forum 2019 töötubade teemasid:
•Inimene või tehnoloogia?
•Milline on hariduse tulevik digiajastul?
•Targem robotiseerimine kvantarvutit jäljendava Digital Annealer-süsteemiga ning keerukatest kombinatsioonidest kõige otsema ja optimaalsema tee leidmine.
•Saavuta kasv jaekaubandusettevõttes kasutades ostjate käitumise analüüsisüsteeme.
•Kuidas blockchaini strateegiad sillutavad teed üleilmselt jätkusuutlikule riisikaubandusturule?
•Kus on sinu ettevõtte andmete tuumkeskus? Kuidas andmekaitsest saaks sinu ettevõtte kroonijuveel?
•Kuidas valida õige andmeladude strateegia erinevateks stsenaariumiteks?
•IoT-platvormide väga laialdane kasutusvõimalus koos praktiliste näidetega.
•Kuidas näeb välja tööstus tulevikus? Tööstuse digitaliseerimise (Industry 4.0) kogemuslood ja miks standardid on olulised.
•AI-PaaS – kuidas ettevõtjana alustada oma AI teekonda minimaalse investeeringuga?
•Digitaalne töökeskkond – kuidas innovatsioon muudab meie töötamist. Modernse töökoha ehitamine koos Microsoftiga.
•Fooride töökontroll linnaliikluses koos reaalajas optimeerimisega.
•Kuidas Soomes loodi kodanikukeskne digitaalne valitsus?
•Mootorite ehitajast targa tehnoloogia liidriks. Wärtsilä näitel.
•The World Bee projekt: keskkonnasõbralike lahenduste loomine AI-ga.
•Küberrünnakute tõkestamine ja ära hoidmine tarkade kaitsesüsteemidega.
•Hübriidsed IT- ja pilveteenused – multi-pilve koosloome, ümberkujundamine ja teenuste orkestreerimine. Hübriidpilve riistvaralised lahendused.
•Digitaalne transformatsioon ja mitmik- või hübriid-pilvelahendused, nende arhitektuur ja haldus.
•Tehisintellekt (AI) – kuidas avada andmete saladused, et ettevõtet edendada ja ümber kujundada.
•Kuidas tagada AI otsuste kontrollitavus ja läbipaistvus?
•Kuidas monitoorida masinõppe algoritmide kvaliteeti?
•Kuidas rakendada AI-d eetiliselt? Kuidas tagada inimeste andmete privaatsus?
•Fujitsu spetsiaalne riistvara masinõppe jaoks. Zinrai DLU.
•Kuidas liikuda tarkvaralahendusetega pilve?
•Kvantarvutit jäljendav Digital Annealer - leiab keerukatest kombinatsioonidest kõige otsema ja optimaalsema tee ülikiiresti. Praktilised näited, millistes eluvaldkondades saab erinevaid optimeerimise ülesandeid lahendada: ressursside efektiivseim kasutus tööstuses, lühima tee leidmine kaubanduses ja logistikas, riskide optimeerimine finantssektoris, jne
29 fotot
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- IT juhtimine
Hetkel kuum