Artikkel
  • Kristi Lomp: E-pood mängib võtmerolli turu ümberjagamisel

    Kaubandusketi Selver juht Kristi LompFoto: Kadri Purje

    Kevadine kriisiaeg oli e-kaubanduse kõrghetk, mis sundis ettevõtteid kriitilise pilguga oma süsteeme ja protsesse üle vaatama. Selver töötas välja mudeli, mis aitab mahtude kiire kasvu korral ka oma tarnevõimekust suurendada. Kriisiaegsetest õppetundidest, e-kaubanduse arengust ning tuleva aasta eesmärkidest räägib Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.

    Selveri jaoks oli kevadine kriisiaeg mahult võrreldav jõuluperioodiga: inimesed ostsid kaupu suuremas koguses, müügihitiks olid WC-paber, tatar ja konservid. Kontorites käidi vähem, mistõttu jäid näiteks sukkpüksid riiulitele tolmu koguma. Kodudes tehti rohkem ise süüa – see omakorda langetas valmistoitute ja küpsetiste müüki. “Olime arvestanud sellega, et uued ostuharjumused võivad olla püsivad, kuid suvega taastus kõik endisele tasemele. Samas valdkond, mis kevadisest kriisist hoogu sai, oli e-kaubandus, mida kavatseme ka tuleval aastal jõuliselt edasi arendada.”
    Lombi sõnul moodustab e-poe käive hetkel 5-6% kogukäibest (kevadel oli see ca 10% käibest). “Näeme, et see areneb sarnaselt iseteeninduskassade kasutamisele: alguses ei võtnud vedu, kuid nüüd müüme poodides üle 70% läbi puldisüsteemi. E-kaubandusega on sama, sinna tasub investeerida ja panustada. Selle aastaga oleme lihvinud virtuaalpoe protsessi paindlikumaks: kevadine ootamatult suur tellimuste kasv näitas, et meil puudus võimekus sellist nõudlust oma standarditele vastavalt täita. Nüüd töötasime välja mudeli, mille abil saame järsu mahu suurenemise korral ka kiirelt oma võimekust tõsta ja mahu langedes seda jällegi vähendada. Õppisime kriisist seda, et stabiilsusele ei saa loota.”
    Lähiaastatel on Selveril plaanis pakkuda e-poe teenust üle Eesti. “Laienemisplaanid on, kuid need sõltuvad siiski nõudlusest vastavas piirkonnas. Autod sõidavad pikki vahemaid – et see kasumlik oleks, peaksid need kaupu täis olema.”

    Konkurents pole e-poe käivet mõjutanud

    Lisaks Selverile toovad kaupu koju ka näiteks Rimi, Coop ja Barbora. “E-poodide areng on orgaaniliselt nii suur, et kõik lisanduvad konkurendid satuvad pigem kasvulainesse ja seega üksteise tulemusi märkimisväärselt ei mõjuta. E-kaubandus on selline valdkond, kus pole ühtset head mudelit, kuidas hästi teha. Suurte tegijate, Coopi ja Barbora tegemisi ja uudiseid jälgime siiski huviga, kuid Rimi e-pood on hetkel väiksem tegija.” Et konkurentidest eristuda, on Selveri e-poe valikus rohkelt neid tooteid, mis ka tavapoes nende eduteguriks on: enda kala- ja lihameistrite tooted, kvaliteetne ja kallim tooraine lahtisest letist (näiteks part, veis, mereannid) ja muidugi Eesti väiketootjate kaubad.
    E-pood on ülim mugavusteenus: kaup korjatakse sinu eest kokku, tuuakse isegi ukse taha, kuid kurioosne on see, et paljud ei võta selle teenuse eest raha. Hetkel pole tegemist kasumit teeniva ärisuunaga, pigem tehakse seda sel kujul sissetöötamise eesmärgil – klient harjub ning ühel hetkel saab sellega ka äri teha, sest e-pood on tulevik.”

    E-poed muudavad turujagamise põhimõtteid

    Konkurentsiolukord pole enam seotud kaupluse asukohaga. Väikestes piirkondades sõltus turuliidri positsoon varem sellest, kelle pood seal asus, kuid e-poe tulekuga on väiksemates asulates kogu Eesti jaekaubandus arvutis olemas. “Me ei jaga enam turgu selle põhjal, kes kus oma poe avab, vaid hoopis teisel tasandil.”
    Enda turuosa säilitamine või ka kasvatamine ei sõltu siiski ainult e-poest. Selveri üheks teguriks on tavakauplustega regulaarne laienemine uutesse piirkondadesse. “Viimati avasime uue poe Võrus, kuid kohti, kus avada, jääb aasta-aastalt vähemaks. Tähtis on ka olemasolevate poodide käibekasv, mida meie vanemad kauplused väga edukalt teevad. Loorberitele ei saa puhkama jääda: peame pidevalt oma tugevusi edasi lihvima.”
    Kui siiani on Selver tegutsenud keskmiste/suurte poodide turul, siis mööduv aasta tõi selles valdkonnas kaasa muutuse. Comarketi keti ülevõtmisel katsetab Selver nüüd ka väikepoodide kontseptsiooni. “Oluline võtmesõna uueks aastaks on Selver ABC keti töölesaamine. Alates oktoobrist oleme järjest poode rebrändinud ning nendega on läinud üle ootuste hästi. Comarket oli küll tuntud bränd, kuid ainult kohalike elanike seas, Selveril on üleriigiline tuntus ja klientide usaldus.”

    Kuhu Eesti jaekaubandus lähiaastatel liigub?

    Lomp ütleb, et lähiaastatel füüsiliste poodide roll ei vähene, küll aga näeme e-kaubanduse hoogsat kasvu, pärast Säästumarketi kadumist pole meie turul allahindluse ketti, kuid selle tühimiku peaks täitma Lidl. “Lidl'i tulek võib muidugi turuseisu mõjutada, kuid tuletan meelde, et korra on nad juba siia tulnud, seega enne, kui nad kohal pole, ei tasu neist kindlas kõneviisis rääkida.”
    Mõned aastad tagasi ennustati, et tehnoloogia kiire areng toob kaasa suuri muutusi ka jaemüügiettevõtetes. Lombi hinnangul on muutused olnud pigem sujuvad ning mingitest üliinnovaatilistest, mängu muutvatest lahendustest rääkida ei saa. “Kaubandus käib käsikäes ülejäänud valdkondade arenguga. Siiski võin välja tuua, et Selveris ajame asju paberivabalt, tööjõuarvestused ja -graafikud ning kaubatellimisega seotud programmid on automatiseeritud.” Müügistatistika põhjal uusi tellimusi tegevad programmid vajavad aeg-ajal ka inimese sekkumist. “Mõnes poes oleme muutnud süsteemid poolautomaatseks, kuna müüginumbreid mõjutavat poe läheduses toimuvad festivalid, üritused või muud ühekordsed rahvakogunemised, mis nõuab prognoosidesse sekkumist.”
    Uutest lahendustest on Selveris kasutusel digitaalsed hinnasildid. “Hetkel asuvad need puuviljaosakondades, kus saame ühe nupuvajutusega hindu korrigeerida. Ka iseteenindusalasid uuendame pidevalt. Maailmas muidugi testitakse täiesti uudseid kassalahendusi, näiteks lähed käruga väravatest läbi, mis skännib kõik tooted korraga ära, kuid töökindlat lahendust pole nendest laboritest veel välja tulnud.” Kas iseteeninduskassad võtavad ühel hetkel kassapidaja töö täies mahus endale? Selle peale ütleb Lomp, et kassad siiski jäävad, sest ca 20% inimestest soovib endiselt tasuda sularahas või pelgavad iseteeninduskassas ennast identifitseerida.

    Läbi aastate eestlaste lemmikbränd

    Küsitluste järgi on Selver olnud aastaid eestlaste lemmikbrändiks – seda hinnatakse ja usaldatakse. Milliste meetmega nad seda jätkuvalt kindlustavad? “Eks suur töö on ajaloos ära tehtud, kuid ka meil on teatud prioriteedid, mis puudutab näiteks innovatsiooni. Kui maailmas midagi seoses jaekaubandusega välja mõteldakse, oleme varmad seda isegi katsetama. Me ei karda uuendusi ning kui ebaõnnestume, teeme sellele projektile kiire lõpu.
    “Tahame olla igas asjas eesrindlikud ja olla eestlaste hinnatud bränd number 1 on meie eesmärk. Selle saavutamine on meie kõigi töötajate ühine pingutus: näiteks anname eraldi juhised nii puuviljaosakonnale, kalameistrile jne, et esikoha nimel pingutada. Teine ja kolmas koht meid ei motiveeri. Oleme selle saavutanud just tänu inimestele, kes meil töötavad: ütleksin, et nad on maailmatasemel kaubandusspetsialistid.”
    Selveris jälgitakse kindlat juhtimisstiili ja näiteks üheks tingimuseks on, et töötajate peale häält ei tõsteta. “Oleme karjujaga isegi koostöö lõpetanud, “ütleb Lomp ning lisab, et meeldiv töökultuur ja võimalus end teostada on hoidnud inimesi nende juures pikalt. Sügisel sai Selver 25-aastaseks ning neil on juhtfiguure, kes on töötanud ettevõttes üle 20 aasta. “Minu isiklik kogemus juhtimisest on see, et tuleb koguda enda ümber staare. Ei tohi karta, et alluv on liiga tark või oht sinu karjäärile. Staare on keeruline juhtida, nad pole lihtsasti alluvad ja teevad palju omatahtsi, kuid neid usaldades on ka tulemused kõrgelt üle keskmise.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Algab Ukraina taastamine. Eesti puitmajatootjad kõhklevad: tempo on liiga kiire
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.