Äritehnoloogia saade

Juba kaks aastat tagasi algas üleilmne kiibikriis, mis mõjutab tugevalt nii IKT-sektorit kui ka paljusid teisi valdkondi transpordist ja logistikast kuni tööstuse, meditsiini ning sõjanduseni, rääkisid IT-spetsialistid "Äritehnoloogia saates".

Detsembris alustas tööd riigi uus IKT-keskus, mis võtab järjest tegevusi ja töötajaid üle paljudelt senistelt riigiasutustelt, hakates pakkuma teenuseid ministeeriumitele, omavalitsustele ja asutustele.

Peagi käivitub taas äriideede konkurss Ajujaht, mistõttu tuleb saates juttu sellest, kuidas testida oma äriidee valmisolekut kiirendis osalemiseks. Saatekülalised räägivad, milliseid vigu Ajujahi konkursil igal aastal tehakse, ning jagatakse soovitusi, kuidas mitu kuud kestvat Ajujahti oma äri eduks kõige paremini ära kasutada.

"Äritehnoloogia saate" teemaks on tööjõukriis ja palgaralli Eesti IKT-sektoris.

Vladimir Putini algatatud sõda Ukrainas on kaasa toonud hulga küberründeid, reeglina Venemaa vastu, selgitasid küberturvalisuse eksperdid "Äritehnoloogia saates".

Analüütikute sõnul on uusi töötajaid värvata soovivad tehnoloogiaettevõtted sunnitud neid kõrgema palga eest konkurentide juurest üle ostma või välismaalt sisse tooma. Äritehnoloogia saates" otsitakse peamiselt vastust küsimusele, kas Eesti ettevõtjad peaksid oma kasumit rohkem töötajatega jagama ja palkasid tõstma?

Elisa Eesti uus juht Andrus Hiiepuu ja Helmese arendusjuht Aino-Silvia Tali arutlevad "Äritehnoloogia saates" selle üle, kuidas ehitada ja juhtida äri ajal, mil paljud tiimid on hajutatud kontori ja kodukontori vahel.

2022. aastal saavad tehnoloogia valdkonnas olulisteks märksõnadeks küberturvalisus, kaugtöö, 5G ja uued seadmed. Viimast jäävad mõjutama ka kiibikriis ning tarneraskused, rääkisid eksperdid "Äritehnoloogia saates".

Vaid väike osa küberrünnaku alla sattunud Eesti ettevõtteist annab sellest avalikult teada oma klientidele, partneritele või riigi infosüsteemi ametile (RIA). "Äritehnoloogia saates" arutletakse, millest on valehäbi tingitud ja mida see võib kaasa tuua.

"Äritehnoloogia saade" otsis vastuseid küsimustele: kuidas sünnib innovatsioon, kui palju lubada ettevõtetes katsetamist, eksimist ja rahalist kaotust, ning kas digipööre peab ikka olema pööre või võib see olla ka evolutsioon.

"Äritehnoloogia saates" arutlevad Eesti valitsuse diginõunik Marten Kaevats ja Elisa Eesti IT erilahenduste valdkonna juht Priit Maasik, kui keerukas on avalikus sektoris koostöös erasektoriga uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta.

Äritehnoloogia saates räägivad kinnisvaraarendaja Liven juht Andero Laur ning Elisa Eesti ärikliendi müügi- ja teenindusvaldkonna juht Jürgen Jalakas tehnoloogia kasutusest erinevates põlvkondades.

Norma kauaaegne juhatuse esimees Peep Siimon, kes pälvis hiljuti tiitli „parim kaugtööd soosiv juht“, vestles "Äritehnoloogia saates" Elisa Eesti ärikliendiüksuse juhi Margus Vainoga paindlike tööviiside teemal.

Mullu sai riigi infosüsteemi amet iga päev keskmiselt 63 teavitust Eesti ettevõtetelt ja asutustelt neid tabanud küberintsidentide kohta.

Eestis möödus äsja täpselt aasta üleriigilise n-ö kaugtööeksperimendi käivitumisest. Paljudes ettevõtetes pole vahepeal kontorisse tagasi mindudki.

Ekspress Grupi arendusjuht Kaspar Hanni ja Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Margus Vaino arutlevad "Äritehnoloogia saates" innovatsiooni juhtimise üle mitte-tehnoloogiaettevõtetes.

Vastame küsimusele, kuhu sammub IT-teenuste turg alanud aastal, ning arutame selle üle, kas telekommunikatsioon ja televisioon sulanduvad tulevikus üheks. Saates on külas Elisa Eesti juht Sami Seppänen ja ärikliendiüksuse juht Margus Vaino.

Saates räägivad Elisa äriarenduse osakonna juht Merli Üle ja ärikliendiüksuse juht Margus Vaino ettevõtete protsesside digitaliseerimisest asjade interneti ehk võrku ühendatud sensorite, andurite ja seadmete abil. Samuti on teemaks IT-teenuste sisseostmine firmasse - mis olukorras seda teha ja millal mitte.

Saates tuleb juttu, kuidas ettevõtted saavad asjade interneti ehk mobiilsidevõrguga ühendatud seadmete kasutuselevõtuga oma tegevust efektiivsemaks muuta ning millised on juba toimivad näited selles valdkonnas.

Mille järgi valivad ettevõtjad ja firmajuhid endale nutitelefone, süle- ja tahvelarvuteid ning kuidas IT-vidinate abil muuta end efektiivsemaks või pakkuda klientidele uusi teenuseid?

Kuidas on infotehnoloogiat ja digitaliseerimist kasutatud ettevõtete arendamiseks ning äriplaanide muutmiseks, räägivad Eesti Energia äri- ja infotehnoloogia juht Agnes Roos ning Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht ja juhatuse liige Margus Vaino.

Kui palju investeerivad ettevõtjad tarkvarasse ja infosüsteemidesse ning kuidas seda tulemuslikult teha, räägivad äritehnoloogia saates Elisa äriarenduse osakonna juht Merli Üle, ärikliendiüksuse juht Margus Vaino ning Ernst & Youngi IT ärikonsultant Siim Aben.

Milliseid uusi teenuseid ja lahendusi saavad ettevõtted varsti turule jõudvas 5G mobiilsidevõrgus pakkuda ja kasutada, räägivad "Äritehnoloogia saates" OÜ Flydog Solutions kaasasutaja Andri Laide ja Elisa Eesti tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Millised on Eesti ettevõtetes levinud eksiarvamused küberturvalisuse teemal ning kuidas firmat ja töötajaid ohtude eest kaitsta, räägivad ASi Santa Monica Networks tegevjuht Margus Vaino ja tehnikadirektor Erki Kimber.

"Äritehnoloogia saade" vahendab, et lähituleviku trend on hääljuhtimine. Iga tehnoloogiagigant – nt Apple, Amazon, Google – pakub oma lahendust.

25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis reguleerib, kuidas ettevõtted ja asutused võivad isikuandmeid koguda ja kasutada.

Kuidas Elisa Eesti arendab uusi teenuseid idufirmadele omaste meetoditega, räägib ettevõtte äriarenduse osakonna juht Merli Üle.

Infoturve on keeruline ja paljude arvates väheoluline teema. Mis minult ikka varastada...

Kaugtöö rakendamise väljakutsetest ja selle võimalikust kasutegurist räägivad Ave Laas Targa Töö ühingust, Leivo Sepp Microsoftist ja Merli Üle Elisast. Saatejuht on Jürgen Klemm

Alustab uus saatesari "Äritehnoloogia saade", kus esimeses saates tuleb juttu saate toetajast Elisa Eestist - kuidas läheb ettevõttel endal ja millises seisus on Eesti tehnoloogiamaastik laiemalt.