Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Svenska Tobaks vahetab Eesti Tubaka Vene turu vastu

    Äripäevale teadaolevatel andmetel otsib Svenska Tobaks võimalusi osta lähiajal Venemaal endale sigaretitehas, kus hakatakse tootma tubakatooteid Venemaa turu jaoks. Eesti Tubaka peadirektor Boris Oks ütles, et Eesti Tubaka tooteid ei saa Venemaale müüa topelttollimäärade tõttu piiril.
    Rootsi reklaamiagentuuri Mediamarketing Gruppen projektijuht Karl Hemmingsson ütles, et nende üks suuremaid kliente Swedish Match AB, kes on sajaprotsendiliselt Svenska Tobaksi omanik, on soovitanud neil avada Peterburis oma kontor, et laiemalt reklaamida Svenska Tobaksi tooteid Venemaal. Svenska Tobaksi esindajad Rootsis ei soovinud lähemalt kommenteerida firma arengukavu Venemaa suunas.
    Svenska Tobaksi president Lars Elmenius teatas eile Tallinnas toimunud pressikonverentsil, et Rootsi firma on praeguseks peatanud investeeringud Eesti Tubakasse ja plaanib Eestis tootmistegevuse lõpetada, kuna alates 1. jaanuarist Eestis kehtima hakkav tubakaaktsiis ei ole Eesti Tubakale soodne.
    Svenska Tobaks ja Eesti valitsus Eesti Tubaka omanikena jõudsid firma loomisel 1993. aastal kokkuleppele, et Eestis hakatakse toetama kohalikku tubakatoodete tootmist. Svenska Tobaks lubas siia tuua seadmete moderniseerimiseks ja töötajate koolitamiseks vajalikud investeeringud, Eesti riik lubas omalt poolt tagada aktsiisisoodustuste näol investeerimisvõimalused. Rootslased on tänaseks investeerinud Eesti Tubakasse 105 miljonit Rootsi krooni (182,7 mln krooni) ja on sellega Svenska Tobaksi presidendi sõnul oma kohustuse täitnud.
    «Kui me alustasime, olid ühed mängureeglid. Nüüdseks on mängureeglid, mille järgi me siin tegutseme, muutunud, ja me tahame, et valitsus ütleks välja konkreetsed plaanid edaspidiseks,» rääkis Elmenius.
    Swedish Matchi asepresident Lennart Espmark lausus, et kui Eesti Tubaka toodangumaht peaks lähiajal oluliselt langema, ei näe ta muud võimalust kui viia tootmine üle Malmö tehasesse Rootsis. Malmös toodetakse praegu 9 miljardit sigaretti aastas ja seal võimaldaksid tootmisvõimsused lasta välja veel miljard sigaretti aastas.
    Espmark selgitas, et kuna tööjõukulud moodustavad tubakatööstuses vaid 5% toodangu omahinnast, ei kaotaks firma oluliselt, kui viib tootmise Rootsi.
    Alates selle aasta 1. jaanuarist on Eestis toodetud sigarettide aktsiis olnud filtriga sigarettidel üks kroon ja filtrita sigarettidel 50 senti paki pealt. Importsigarettidel on aktsiis praegu kolm krooni paki pealt. 1. jaanuarist 1996 on vastavalt 1994. aastal vastu võetud tubakatoodete aktsiisiseadusele nii imporditud kui kohalike sigarettide aktsiisimäär kolm krooni paki pealt.
    Elmenius märkis, et Eesti Tubaka konkurentsivõimeliseks saamiseks on vaja praeguste investeeringute juures viis kuni seitse aastat ning selle aja jooksul peaks imporditud ja kohalike tubakatoodete aktsiisimäär võrdsustuma järk-järgult.
    Elmeniuse sõnul on eelmised majandusministrid, Toivo Jürgenson ja Liina Tõnisson, mõistnud Eesti Tubaka taotlusi aktsiisisoodustuse suhtes. «Praegused majandusminister ja rahandusminister ei ole meiega arutamiseks aega leidnud,» teatas Elmenius.
    Boris Oksa sõnul loodab Eesti Tubakas, et rahandusminister Mart Opmann lükkab oma käskkirjaga tubakaaktsiisi seaduse järgse võrdse aktsiisimäära kehtima hakkamise edasi ja pikendatakse ka soodusaktsiisi kehtimist.
    Rahandusminister Opmann ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et teda polnud eelmine nädal tööl, kuid ta on Svenska Tobaksi esindajate soovist kokku saada teadlik. Ta ütles, et on valmis tubakatootjatega kohtuma, kuid Opmanni sõnul ei suhtu ta pessimistlikult aktsiisimäära võrdsustumisest tulenevasse investeeringute vähenemisse.
    Lars Elmenius tunnistas, et võrdsete aktsiiside korral ei ole Svenska Tobaksil mõtet Eestisse rohkem investeerida ja otstarbekam on tootmine mujale viia.
    Eesti Tubaka peadirektor Boris Oks märkis, et Eesti Tubakas oma toodangut praegu ei ekspordi, kuna ümberkaudsetes riikides on kehtestatud tollimäärad, mistõttu Eesti Tubaka tooted ei ole seal konkurentsivõimelised.
    Eestis hõlmab Eesti Tubaka toodang kuni 70% tubakatoodete turust. Kuni 9% on nn mustalt müüdavate sigarettide turuosa, ülejäänu kuulub ametlikele importijatele.
    Oksa sõnul kaotab Eesti Tubakas aktsiisimäära kasvades suure osa oma tarbijaist, kes seni tõmbasid odavaid sigarette.
    Eesti ühe suurema sigaretiimportija ASi Balti Tubakas juht Anu Soosar ütles, et aktsiiside võrdsustumine loob kohalikul turul normaalse olukorra. «Seni oli Eesti Tubakas odavate sigarettide osas Eestis sisuliselt monopolist,» ütles ta.
    Soosaar märkis, et alates uuest aastast tekib odavamate lääne päritolu ja Eestis toodetud sigarettide vahel konkurents ja tõenäoliselt on lääne odavamate sigarettide müügihind siis isegi madalam kui Eesti Tubaka toodangul.
    Swedish Matchi ja Svenska Tobaksi ainuomanik Volvo kontsern kavatseb järgmisel suvel jagada firmade aktsiad oma aktsionäride vahel, pannes need Stockholmi börsile. Lõplik otsus võetakse vastu aprillis 1996.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Tallinna uus linnapea, nõrkushoos euro, küberpätid ja väikettevõtja läbimurre maailma
Prognooside kohaselt nõrgeneb euro sel aastal dollari suhtes veelgi. Dollarit soosib ka nädalavahetusel toimunud Iraani raketi- ja droonirünnak Iisraelile.
Prognooside kohaselt nõrgeneb euro sel aastal dollari suhtes veelgi. Dollarit soosib ka nädalavahetusel toimunud Iraani raketi- ja droonirünnak Iisraelile.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.