TALO ei usu palgatõusu
«Põhjamaa inimesed on küll pika ja aeglase toimega, aga rahaasjade juures ikka nii pikaldane ei tohiks olla,» kommenteeris Toivo Roosimaa rahade laekumata jäämist.
Riigikantselei eelnõude osakonna juhataja Reet Ringo sõnul valitsus vaid nõustus põhimõtteliselt raha eraldamisega. Eelnõude osakonda polnud Ringo sõnul mingit otsuseprojekti kaaskirjaga eilseks veel saabunud. Seega ei saa veel öelda, millal see otsus riigikokku jõuab, lisas ta.
Riigikogu rahanduskomisjonist kinnitati, et nii suure summa nagu 50 miljoni krooni eraldamiseks on valitsusel vaja vastu võtta lisaeelarve, sest reservfondist sellist summat ei saa võtta.
Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat ütles, et 50 miljonit krooni lubati TALO-le juhul, kui tuleb täiendavaid laekumisi riigieelarvesse.
«Kindlasti ei juhtu seda praegu. Võib-olla leitakse selline raha sügisel, siis tuleb otsustada, mis ajast tagasiulatuvana saab palkasid suurendada,» lausus Saat.
Ta lisas, et järgmise aasta riigieelarve haridustöötajate palgarea koostamisel on arvestatud seda, et kultuuri- ja haridustöötajate palgad sel aastal 50 miljoni võrra tõusevad.
1997. aasta eelarveliste asutuste palgamaatriksi põhimõtted on Roosimaa sõnul paika pandud, aga läbirääkimiste puhul püütakse rakendada sama taktikat nagu selle aasta puhul. «Rääkima hakatakse alles siis, kui eelarve juba koos,» lausus Roosimaa.
«Mul on niisugune tunne, et kõrgkoolid võtavad vastu otsuse, et enam rohkem läbi ei räägi ja me alustame streiki,» on kõrgkoolide õppejõudude kannatus Roosimaa sõnul katkenud.
Järgmisel teisipäeval on tema sõnul koos 12 Eesti kõrgkooli, kes arutavad, kas möödunudnädalane valitsuse otsus neile sellisel kujul üldse vastuvõetav on.
Kirjeldades valitsuse suhtumist kultuuri- ja haridustöötajatesse, tõi Roosimaa näiteks, et valitsuse arvates kulunuks tänavuseks palgatõusuks 550 miljonit krooni. «Tegelikult oli vaja TALO süsteemi palkade korrigeerimiseks vaid 115 miljonit. Valitsus unustas ära, et haritud inimene oskab korrutada ja jagada,» ütles Roosimaa.