Lühiuudised
Valitsus muutis neljapäevasel istungil riigiettevõtete Eesti Post, Eesti Lennujaamad, Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee haldusnõukogude koosseisu.
Muudatused olid valitsuse pressiesindaja sõnul tingitud sellest, et vastavalt valitsuse seadusele ei tohi haldusnõukogudesse kuuluda kantslerid.
Valitsus arvas Tallinna Sadama haldusnõukogu koosseisust välja rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi ja maksuameti peadirektori Kalev Järvelille. Nende asemel on haldusnõukogu uued liikmed Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ja Eesti Merelaevanduse peadirektor Toivo Ninnas.
Samuti arvas valitsus Tallinna Sadama nõukogu koosseisust välja Jaanus Pikla, tema asemel on nõukogu liige peaministri nõunik Hardo Pajula.
Erinevatel põhjustel arvas valitsus Eesti Posti haldusnõukogu koosseisust välja Osvald Kaerlepa, tema asemel sai liikmeks Garri Raagmaa.
Valitsus arvas Eesti Raudtee nõukogust välja maksuameti peadirektori Kalev Järvelille, keda hakkab asendama peaministri nõunik Hardo Pajula.
Eesti Lennujaamade haldusnõukogu uueks liikmeks kinnitas valitsus Jaan Tamme Ats Künnapuu asemele. BNS
Tallinna kesklinna halduskogu nõustus reedesel istungil aktsiaseltside Kalev ja Ester hoonete ning rajatiste aluse maa ostueesõigusega erastamisega.
Kesklinna halduskogu esimees Sulev Mäeltsemees ütles, et kogu andis nõusoleku Kalevi Pärnu maantee 139 ja Esteri Tartu maantee 84 asuvate talle kuuluvate hoonete ja rajatiste aluse maa ostueesõigusega erastamiseks.
Mäeltsemees märkis, et Kalev peab erastamise eelnevalt kooskõlastama linnaplaneerimise ametiga. Ta selgitas, et see on vajalik maa ratsionaalse kasutamise seisukohast.
EKE Merko Tornimäe 2 asuvate hoonete aluse maa erastamiseks halduskogu nõusolekut ei andnud, teatas Mäeltsemees.
Ta märkis, et pärast linna volikogu kinnitust võidakse välja kuulutada ka Raeapteegi rendileandmise konkurss tingimusel, et seal säilib apteek.
Enamikul juhtudel pole kesklinna halduskogu juriidiliste isikute maa ostueesõigusega erastamise taotlusi rahuldanud.
Lisaks arutas halduskogu Mäeltsemehe teatel mitme krundi suurust. BNS
Eelmisel aastal oli Salva Kindlustus 3,5 miljoni krooniga kasumis. Salva Kindlustuse juhatuse aseesimees Toivo Voit ütles, et kindlustusseltsi kasumi moodustus kõrvaltegevustest, mitte kindlustustegevusest.
Suur osa Salva kasumist tuli kindlustusseltsile kuuluva maja rentimisest Pärnu maanteel, selgitas Voit. «Kuna meil moodustab üle poole liikluskindlustus, siis ei saanudki meil kindlustustegevusest selline kasum tekkida,» sõnas Voit.
Selle aasta majandustulemusi mõjutab Voidi sõnul oluliselt suur rohelise kaardi kahju, mis juhtus aprillis Saksamaal, kus pidurid kaotanud veoauto sõitis puruks kümme kallist sõiduautot, vigastada sai viis inimest ja kirikusein, mis auto edasise tee peatas.
Saksamaalt teatati Salvale, et minimaalne kahju, millega kindlustusselts arvestama peab, on miljon Saksa marka, kahju kogusuurus võib aga Voidi hinnangu ulatuda paarikümne miljoni kroonini. ÄP
Eesti Maapanga tekkimisega pole muutused Eesti pangandusturul lõppenud, ütles Tööstuspanga juhatuse esimees Margus Hanson.
Hanson lausus, et mitu väikepanka peab järgmise aasta 1. jaanuariks täitma omakapitali 60 mln kroonise alampiiri nõude, mistõttu pole välistatud veel mõne panga omavaheline liitumine.
Maapankade liitumine Virumaa Kommertspangaga ning Raepanga ja Forekspanga liitumine polnud pangandusturul kindlasti viimased liitumised, ütles Hanson.
Ka Tööstuspank on väike pank ning võib liituda mõne teise pangaga, lisas Hanson.
Hansoni sõnul oleks Tööstuspanga liitumisel Virumaa Kommertspangaga tekkinud üks korralik pank.
Hanson märkis, et Virumaa Kommertspangaga tekkisid läbirääkimiste käigus lahkhelid panga väärtuse määramisel.
Põhjus, miks Tööstuspank ei pidanud tõsiseid läbirääkimisi teiste pankadega, ilmnes tegelikult alles nüüd -- asi oli riskides, sõnas Hanson. Ta ütles, et Tööstuspanga liitumine Eesti Maapangaga pole enam päevakorras.
Eesti Tööstuspank on bilansimahult kaheksas Eesti kommertspank. BNS
Reedel kirjutati alla leping, millega ASid Vilmets ja Kilingi-Nõmme metsamajand ning USA investeerimisfirma Baltic Fund moodustavad ühise metsatööstusettevõtte.
Eesti poolele jääb 51% ja fondile 49% aktsiatest. Ameeriklased investeerivad uude firmasse ligi miljon dollarit.
«Alates mullu novembrist tutvus fond kõigi meie liikmete võimalustega ja olukorraga ning tegi oma eelistused investeerimise suhtes,» ütles metsamajandusliidu Eesti Mets tegevdirektor Toomas Vares.
Uus firma käivitab Viljandis võimsa saeveski ja hakkab tootma saematerjali ning mööblit. ÄP
Eelmisel nädalal saatis ETK KIT oma toodangust ühe vagunitäie kauplusesisustust proovipartiina Ukrainasse, ütles kaubandusmööblit tootva ASi ETK KIT turundusdirektor Arvo Rei.
Oleme sõlminud Ukraina partneritega eellepingud, rääkis Rei, soovime perspektiivis müüa Ukrainasse toodangut poole miljoni krooni eest kuus.
ETK KIT üritas juba eelmise aasta lõpus minna Ukraina turule, kuid takistuseks sai liiga kõrge hind, rääkis Rei.
Arvo Rei sõnul saab ETK KIT praegu sobivate hindadega oma toodangut Ukrainas turustada jõustunud vabakaubanduslepingu tõttu.
ASi ETK KIT käive oli eelmisel aastal 32 miljonit Eesti krooni, millest eksport moodustas 60 protsenti. ÄP
Eesti Telefon soovib teha koostööd MEga Valika, pakkudes taksofonikaartide kasutuselevõttu parkimise eest tasumisel.
Eesti Telefoni taksofonide tootejuhi Lauri Lähebi sõnul on Eesti Telefoni taksofonikaartide puhul tegemist nn multifunktsionaalsete kaartidega. Uue projekti raames lisataks praegustele Valika parkimisautomaatidele kaardilugemisseade, kuhu kaarti sisestades saaks tasuda parkimise eest.
Uue süsteemi juurutamisega soovib Valika kätte saada rohkem sissetulekuid parkijate pealt, kuna praegu kehtivad parkimistalongid ei ole võltsimiskindlad. Samuti on probleeme parkimisautomaatidega, kuna tariifid on kõrged ja tasumiseks läheb vaja suurt hulka münte.
Praegu on Valikal 60 parkimisautomaati, juhul kui käivituks projekt, ostetaks ilmselt juurde veel 40 uut parkimisautomaati. ÄP