Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeaktsionärid eirasid piimakombinaadi üldkoosolekut

    ASi Paide Piimakombinaat tegevdirektori Jaan Kääri sõnul tuli investeerimisfondide esindajate puudumine üldkoosolekult talle täieliku üllatusena. «Ma tahaks loota, et nende puudumise põhjuseks oli asjaolu, et nad ei pidanud vajalikuks opositsioonilist sõda jätkata,» ütles ta.
    Varem on Paide piimakombinaadi vähemusaktsionärid ettevõtte tegevjuhte ja tuumikinvestorit ASi Paide Piimatööstus süüdistanud liiga väikese kasumi teenimises ja vähetõenäoliste laekumistega debitoorsete võlgnevuste alusetus kustutami-ses 3,4 mln krooni ulatuses. ASi Pindi Väärtpaberid (neile kuulub14% piimakombinaadi aktsiatest), Erastamise Usaldusfondi (6,6%) ja Eesti EVPde investeerimisfondi (1,6%) esindajate poolt ettevõtte juhatuse vastu suunatud kriitika tõttu jäi kombinaadi aastaaruanne mai alguses kinnitamata.
    Investeerimisfondid on avaldanud rahulolematust ka selle üle, et piimakombinaat peab ise oma aktsiaraamatut ega registreeri seda väärtpaberite keskdepositooriumis.
    Jaan Kääri sõnul oli väikeaktsionäride korraldatud show, millega püüti ettevõtte juhtkonnale umbusaldust avaldada, tingitud soovist vabaneda oma aktsiatest tuumikinvestori kasuks.
    AS Ühisinvesteeringud, kes kritiseerijate poole hoidis, on müünud viimase kuu jooksul kõik talle kuulunud 9,6% Paide piimakombinaadi aktsiad ASile Makle Invest.
    Äripäeva andmetel on piimakombinaadi aktsiaid soovinud maha müüa ka AS Talinvest, kellele kuulub 6,5% aktsiatest ja Pindi Väärtpaberid. Potentsiaalsed ostjad oleksid aktsiaseltsid Põlva Piim ja Mulgi Meier. Mulgi Meieri juhatuse esimees Andres Vinni aga möönis, et Pindi Väärtpaberite pakutud hind on vastuvõetamatult kõrge.
    Üldkoosolekul kinnitati Paide piimakombinaadi 1995. aasta majandusaruanne, mille kohaselt ettevõtte müügikäive oli 268 miljonit krooni ja puhaskasum 2,4 miljonit krooni.
    Koosolek kiitis heaks piimakombinaadi uue põhikirja ja valis ettevõtte kolmeliikmelise nõukogu: Jüri Ehasalu, Arne Malmre ja Toivo-Mart Rebane.
    Paide piimakombinaadi juhatuse esimees Arne Malmre teatas, et juhatuse otsusega tänavu aktsionäridele dividende ei maksta. Otsust põhjendas ta audiitorfirma Elss soovitusega ja sellega, et ettevõtte aktsiakapital on 300 000 krooniga miinuses, mis takistab firma registreerimist äriregistris.
    «Me saaksime küll 800 000 krooni dividendideks maksta, kuid siis ei saa ettevõtet äriregistris registreerida,» väitis ta.
    Jaan Käär kinnitas, et piimakombinaat tuleb aktsiatega avalikule turule ja börsile alles siis, kui selleks on õige aeg ja aktsia muutub kaubeldavaks. «Üsna halb oleks vaadata, kui kümnekroonist Paide piimakombinaadi aktsiat müüdaks 3--4 krooniga,» selgitas Käär. «Samas oli meil soov tõestada, et suudame aktsiaraamatut ise pidada.»
    Kääri sõnul sõltub Paide piimakombinaadi registreerimine väärtpaberite keskdepositooriumis uuest ettevõtte nõukogust. Küsimusele, kas registreerimist kavandatakse veel selle aasta sees, vastas Käär, et vekslit ta välja anda ei saa.
    1994. aasta lõpus oli Paide piimakombinaadi aktsiakapitali defitsiit 2,765 miljonit krooni. Ettevõtte kahjum oli 1994. aastal 6,4 miljonit krooni, kasum 1993. aastal 15 miljonit krooni. Piimakombinaat prognoosib käesoleva aasta käibeks 280 miljonit ja puhaskasumiks viis miljonit krooni.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.