Hooldekodu -- erakätes palju edukam

Artikkel

- Uudised
- 10. juuni 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hooldekodu -- erakätes palju edukam
Sotsiaalminister Toomas Vilosiuse sõnul aitab erastamine hooldekodude parendamisele kaasa. «Maailmas on väga palju eraomanduses vanadekodusid,» jätkab Vilosius. «Kindlasti pole aga ainuvõimalik tee vanadekodude erastamine, variante on veel.»
Eestis elab üldhooldekodudeks kutsutavates vanadekodudes 2600 inimest. Vajadus nende järgi on suur. Oma ema, isa või vanatädi hooldekodusse paigutamiseks võetakse sotsiaalministeeriumiga ühendust tihti.
Järjekord on ka erastatud Rakvere hooldekodu ukse taga, kuhu pääseb inimesi üle Eesti. «Esmajärjekorras võtan siiski oma linna ja maakonna inimesi,» lubab Silvi Köök.
«Kasumit see ala ei tõota, aga see pole ka sugugi halb idee,» mõtiskleb Köök. «Rakvere linnas on üle 5000 pensionäri. Kui mina suudaks neist rahuldada ühe protsendi, see on ju 50 inimest, oleks see väga hea,» lisab ta.
Sotsiaalhoolekanne mõlgub meeles ka Silvi Köögi 23aastasel pojal Almaril, kes plaanib veel sel aastal avada Rakvere lähedal tasulise taastusravi kompleksi.
Kaks ja pool aastat tagasi ei mallanud Sõmeru vallavanema ametist pensionile siirdunud Silvi Köök koju istuma jääda. Ta võttis vastu pakkumuse hakata Rakvere hooldekodu juhatajaks.
Köök räägib, et lõpliku tõuke erastamiseks andis eelmine Lääne-Viru maavanem Ants Leemets. «No mida sa passid, Silvi, võta ja erasta see hooldekodu ära,» meenutab Köök Leemetsa sõnu.
Energilise juhatajana on Silvi Köök suutnud hooldekodus tööle rakendada kogu perekonna: abikaasa, pojad ja miniad. Abikaasale ja poegadele ei saa Köök aga töötamise eest palka maksta, ei ole nii suurt palgafondi. Esmalt peab ta mõtlema hooldekodu 22 töötajale, kelle keskmine palk on 1500 krooni.
Erastamisagentuurile esitatud äriplaanis näeb Köök ette hooldekodu juurdeehitust. Seal hakkaksid paiknema viis kaheinimese tuba. «Saan hakata pakkuma teenust, kui pere läheb mõneks ajaks ära, toob seniks oma memme või taadi meile,» selgitab Köök.
Juurdeehituse jaoks plaanib ta võtta vähemalt pool miljonit krooni pangalaenu.
Rakvere hooldekodus on kohti 40 inimesele. Kõrvuti vanuritega elavad seal ka vaimse ja füüsilise puudega inimesed. Noorim Rakvere hooldekodu elanik on 15aastane ja vanim üle 90.
Asukatel on sama vabad käed, kui kodus elades. «Kui on pinsipäev, las mehed ostavad pudeli ja jorisevad natuke koridoris,» on Köök salliv inimlike nõrkuste suhtes.
«Erastamine ei tähenda meie memmedele mingit muutust,» kinnitab Köök.
Nüüdsest läheb vaid osa hoolealuse pensionist otse hooldekodule. 85% pensionist läheb memme ülalpidamiseks ja 15% jääb taskurahaks.
Mõne hoolealusega on Köök sõlminud nn segalepingu, kus kulud jagunevad sugulaste, omavalitsuse ja hoolealuse enda vahel. Üks mees müüs oma maja ja elab hooldekodus oma raha eest. Kui raha otsa lõpeb, hakkab tema kulutusi finantseerima vald.
«Peab leidma sponsoreid või fonde. Välisabi peab hakkama kasutama,» ei jää Köök lootma üksnes memmede ja omavalitsuse rahale.
Koha maksumus Rakvere hooldekodus on 2450 krooni kuus. Eestis keskmiselt 2300--2500 krooni. «Koha hind peaks olema paarisaja krooni võrra kõrgem, see annaks võimaluse tõsta personali palkasid,» mõtiskleb Köök.
Hinna sees on ka jooksva remondi kulud, ehkki põhjalikku kapitaalremonti hooldekodu kohe ei vaja. Hoovi ehitati korralik saun ja pesuköök. Eelmisel nädalal lõppes remont köögiblokis. Selleks õnnestus Köögil saada 100 000 krooni tagastamatut abiraha Saksamaalt.
Hoolealusele on päevas määratud toidurahaks 17 krooni, ravimitele 1 kroon päevas.
«Igav siin ei hakka,» kinnitab Köök, kes tihti astub majast läbi ka puhkepäevadel. Üritusi korraldatakse peaaegu igal nädalal. «Käis Luule Komissarov. Tüdrukud tegid siin ise hiljuti «Kuulsat ja kummalist» järgi, täitsa lõbus oli,» muheleb Köök.
Õhtused televiisorivaatamised kulgevad rahumeelselt. Kattuvatele aegadele sattuvate seriaalide ajaks on enamus seltskonnast magama suikunud.
«Sotsiaalsfääri erastamine Eestis on algusjärgus. Esialgu tuleb suur osa hoolekandest kõigepealt üle anda omavalitsuste kätte,» lausub sotsiaalminister Toomas Vilosius.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse turvalisuse osakonna regionaalpoliitika büroo ju-hataja Aive Sarjas ütleb, et riigi finantseeritavad hooldekodud on vajumas järjest sügavamasse sohu. Ta pole kuulnud, et keegi veel mõnd hooldekodu lähiajal erastada sooviks.
Kohalikule omavalitsusele alluvad üldhooldekodud on märksa paremas seisus ja nad on ka arvulises ülekaalus.
Paljudes Euroopa riikides on vanadekodud küll riigi- või munitsipaali omad, aga nende juhtimine on erakätes. Üks võimalus on hakata vanureid ja invaliide hooldama kodus, hooldust juhib kindel firma.
Vilosius meenutab üht Saksa firmat, kes on juhtimise ülevõtmise eesmärgil teinud pakkumusi erinevatele hooldekodudele Eestis.
Tegemist oli Saksa firmaga Kursana, kes kuulas eelmisel aastal maad Ravila ja Valkla hooldekodudes.
Ravila hooldekodu juhataja Milvi Jäks sõnab, et sakslased võtsid neilt kõikvõimalikke andmeid, aga siis kadusid. «Ei saanudki aru, mida nad soovisid,» tunnistab Jäks.
Nii Jäks kui paljud teised hooldekodude juhatajad tunnevad suurt huvi Rakvere hooldekodu erastamise vastu.162 kohaga Ravila erihooldekodus pole erastamisplaane veel peetud, aga eelmisel nädalal sõitis Milvi Jäks uudishimust ajendatuna ise Rakverre.
«Mina ütlen kõigile, et tasub proovida,» naerab Köök heatahtlikult.
Hetkel kuum