• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandustoodete miinimumhinnad astuvad jõusse

    Riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse paragrahvi 12 muutmise seaduse, mida Isamaaliit ja reformierakond tõlgendavad kui alternatiivvarianti ebaõnnestunud katsele kehtestada kaitsetollid.
    Eesti ei suuda võistelda riikidega, kus põllumajandus on kõrgelt subsideeritud, põhjendas Ilmar Mändmets miinimumhindade kehtestamise vajadust. «Maa huve, kuhu eksporditakse, kahjustatakse tõsiselt juba siis, kui subsideeritakse viie protsendi ulatuses,» märkis Mändmets.
    Ta viitas ka sellele, et kui Soome ja Rootsi said Euroopa Liidu liikmeks, tuli Eesti tootjatel hakata maksma ekspordimaksu. Samuti tuleb ekspordimaksu maksta põllumajandustoodete ekspordil teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
    «Ma ei pea õigeks, et assotsieerunud liikmele, nagu Eesti, oleks Euroopa Liidu poolt kehtestatud sellised takistused,» lisas Ilmar Mändmets.
    Vastuvõetud seaduseparanduse eesmärk on Mändmetsa sõnul takistada pettust hindade deklareerimisel kaupade impordil. «See on jäämäe veepealne osa, sest kõik kaubad, mis on imporditud, ei jää Eestisse,» lausus Mändmets. «Küllalt suur on reeksport. Olen veendunud, et edasi eksportides deklareeritakse neile kaupadele normaalsed hinnad, mis on mitmeid kordi kõrgemad, kui olid importimisel.»
    «See tähendab, et eksportijale makstakse tagasi käibemaks maksumaksja raha arvelt,» ütles Mändmets.
    Isamaaliidu liige Toivo Jürgenson pidas naeruväärseks, kui valitsus räägib põllumajandustoodete tollipettustest, mille rahaline kahju on kuni 17 miljonit krooni, samas on maksupettusi kütuseturul 150 miljoni krooni ulatuses. «Kasutades väga ilusat seletust, tõstetakse selle mehhanismiga siseturu toiduainete hinda,» selgitas Jürgenson. Oma suhtumist näitas Isamaaliidu fraktsioon sellega, et nad lahkusid saalist hääletamise ajaks.
    Ka ükski reformierakonna fraktsiooni liige ei toetanud miinimumhindade kehtestamist. «Need linnainimesed, kes veel kuu aega tagasi ütlesid, et kaitsetolle on vaja ning miinimumhind on lihtsalt selle üks liik, saavad poole aasta pärast aru, et see hakkab otseselt mõjuma nende rahakotile,» väitis Kirsipuu.
    Kuna riigikogu liikmetele ei antud võimalust tutvuda kehtestatavate miinimumhindadega, ei osanud Kirsipuu prognoosida, kui palju hinnad tõusevad.
    Optimaalsema lahendusena pakkus Toivo Jürgenson, et lühiajalise internalisatsiooni tõrjumiseks toiduainete turul on võimalik kehtestada lühiajalised tõkketollid, mida rakendati näiteks jahutoodete suhtes 1993. aastal.
    Feliks Undusk, kes ainsana reformierakonnast hääletas ja oli vastu seaduseparandusele, juhtis tähelepanu, et maksupettureid peaks ohjeldama 1. jaanuaril vastu võetud tolliväärtuse määramise seadus, mille alusel on tolliametil õigus vaidlustada imporditava kauba deklareeritav hind.
    Ilmar Mändmetsa sõnul võtab teiste riikide kogemusele toetudes tolliväärtuse määramise seaduse rakendamine aega kolm aastat, seetõttu tuleks vaheetapina kasutada valitsuse õigust nõuda tollideklaratsioonides miinimumhindu.
    Feliks Unduski sõnul ei pea põllumajandusministri väide paika.
    «Saan seda käsitleda vaid kui kaitsetollide eelnõu, mis annab majanduspoliitikale hoopis teise suuna,» lisas Undusk.
    Miinimumhinnad määrab valitsus läbirääkimiste käigus tootjatega.
    Eelmisel aastal kokku lepitud miinimumhinnad, mida seni avalikkuse eest kiivalt varjatakse, näevad ette näiteks veiselihaimpordil miinimumhinda 33,35 krooni kilogrammi eest, sealihal 22,45 krooni, püülijahul 2,20--2,25 krooni ja lihtjahul 2,20--2,30 krooni kilogrammi eest.
    Praegu peab valitsus tootjatega läbirääkimisi 1997. aastaks kehtestatavate miinimumhindade osas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.