Põllumajandustoodete miinimumhinnad astuvad jõusse

Riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse paragrahvi 12 muutmise seaduse, mida Isamaaliit ja reformierakond tõlgendavad kui alternatiivvarianti ebaõnnestunud katsele kehtestada kaitsetollid.

Eesti ei suuda võistelda riikidega, kus põllumajandus on kõrgelt subsideeritud, põhjendas Ilmar Mändmets miinimumhindade kehtestamise vajadust. «Maa huve, kuhu eksporditakse, kahjustatakse tõsiselt juba siis, kui subsideeritakse viie protsendi ulatuses,» märkis Mändmets.

Ta viitas ka sellele, et kui Soome ja Rootsi said Euroopa Liidu liikmeks, tuli Eesti tootjatel hakata maksma ekspordimaksu. Samuti tuleb ekspordimaksu maksta põllumajandustoodete ekspordil teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

«Ma ei pea õigeks, et assotsieerunud liikmele, nagu Eesti, oleks Euroopa Liidu poolt kehtestatud sellised takistused,» lisas Ilmar Mändmets.

Vastuvõetud seaduseparanduse eesmärk on Mändmetsa sõnul takistada pettust hindade deklareerimisel kaupade impordil. «See on jäämäe veepealne osa, sest kõik kaubad, mis on imporditud, ei jää Eestisse,» lausus Mändmets. «Küllalt suur on reeksport. Olen veendunud, et edasi eksportides deklareeritakse neile kaupadele normaalsed hinnad, mis on mitmeid kordi kõrgemad, kui olid importimisel.»

«See tähendab, et eksportijale makstakse tagasi käibemaks maksumaksja raha arvelt,» ütles Mändmets.

Isamaaliidu liige Toivo Jürgenson pidas naeruväärseks, kui valitsus räägib põllumajandustoodete tollipettustest, mille rahaline kahju on kuni 17 miljonit krooni, samas on maksupettusi kütuseturul 150 miljoni krooni ulatuses. «Kasutades väga ilusat seletust, tõstetakse selle mehhanismiga siseturu toiduainete hinda,» selgitas Jürgenson. Oma suhtumist näitas Isamaaliidu fraktsioon sellega, et nad lahkusid saalist hääletamise ajaks.

Ka ükski reformierakonna fraktsiooni liige ei toetanud miinimumhindade kehtestamist. «Need linnainimesed, kes veel kuu aega tagasi ütlesid, et kaitsetolle on vaja ning miinimumhind on lihtsalt selle üks liik, saavad poole aasta pärast aru, et see hakkab otseselt mõjuma nende rahakotile,» väitis Kirsipuu.

Kuna riigikogu liikmetele ei antud võimalust tutvuda kehtestatavate miinimumhindadega, ei osanud Kirsipuu prognoosida, kui palju hinnad tõusevad.

Optimaalsema lahendusena pakkus Toivo Jürgenson, et lühiajalise internalisatsiooni tõrjumiseks toiduainete turul on võimalik kehtestada lühiajalised tõkketollid, mida rakendati näiteks jahutoodete suhtes 1993. aastal.

Feliks Undusk, kes ainsana reformierakonnast hääletas ja oli vastu seaduseparandusele, juhtis tähelepanu, et maksupettureid peaks ohjeldama 1. jaanuaril vastu võetud tolliväärtuse määramise seadus, mille alusel on tolliametil õigus vaidlustada imporditava kauba deklareeritav hind.

Ilmar Mändmetsa sõnul võtab teiste riikide kogemusele toetudes tolliväärtuse määramise seaduse rakendamine aega kolm aastat, seetõttu tuleks vaheetapina kasutada valitsuse õigust nõuda tollideklaratsioonides miinimumhindu.

Feliks Unduski sõnul ei pea põllumajandusministri väide paika.

«Saan seda käsitleda vaid kui kaitsetollide eelnõu, mis annab majanduspoliitikale hoopis teise suuna,» lisas Undusk.

Miinimumhinnad määrab valitsus läbirääkimiste käigus tootjatega.

Eelmisel aastal kokku lepitud miinimumhinnad, mida seni avalikkuse eest kiivalt varjatakse, näevad ette näiteks veiselihaimpordil miinimumhinda 33,35 krooni kilogrammi eest, sealihal 22,45 krooni, püülijahul 2,20--2,25 krooni ja lihtjahul 2,20--2,30 krooni kilogrammi eest.

Praegu peab valitsus tootjatega läbirääkimisi 1997. aastaks kehtestatavate miinimumhindade osas.