Maksukorralduse seaduses peaks maksumaksja kohustused, õigused ja vastutus olema tasakaalus maksuhalduri omaga.
Liidud juhtisid tähelepanu, et samal ajal kui tippametnikud oma töötasu suurendavad, kabinette sisustavad ja üha kallimaid ametiautosid ostavad, ei jätku raha haridus- ja kultuuritöötajate palkadeks. Maksumaksjatel puudub võimalus kontrollida oma raha kulutamise mõistlikkust, võimulolijad aga kaaluvad juba jälle üldise maksukoormuse suurendamist.
Roose ütles lootvat, et poliitikud reageerivad maksumaksjate muredele ning on nõus istuma ühise laua taha neid probleeme läbi rääkima.
Koonderakonna peasekretär Märt Kubo vastas, et need probleemid ei riiva mitte ainult maksumaksjate, vaid ka koonderakonna huve. Kubo nentis, et paisunud riigiaparaat vajab tõepoolest kärpimist ning seaduste koostamine ametnike huvides tuleb lõpetada.
Et Eestist on kujunemas haldusriik, kus raha läheb riigiametnike ülalpidamiseks ja boonuste andmiseks, nõustus ka arengupartei esinaine Andra Veidemann. «Meie seisukoht on, et keskaparaadi kulutusi tuleb vähendada 50%,» märkis Veidemann.
Veidemann märkis, et sellise kirja läkitamise näol on tegemist uue kvaliteediga riigi ja riigikodanike suhetes: maksumaksjad hakkavad huvi tundma, kuidas nende raha kasutatakse. «Kui selline suhe muutub pidevaks dialoogiks ja positiivseks surveavalduseks, on sel väga head tagajärjed,» lisas Veidemann.
Kuna riigikogu on praegu ametlikult puhkusel, ei ole ümarlaua vestluse aeg kindlaks määratud, kuid poliitikud kinnitasid, et tunnevad selle vastu suurt huvi ja soovivad probleeme lahendada.