Äripäeva saated saatesarjast Rohepöörde praktikud

Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.

Seekordses "Rohepöörde praktikute" saates tuleb juttu kestlikkusteemade ümber tiirlevatest pooltõdedest ja vildakatest väidetest.

Kas püüdlused jõuda ...

Eesti ettevõtete seas on neid, kelle jaoks ESG ja kestlikkus on juba ammu argipäev, ent palju on ka neid, kes on siiani äraootavad. On neid, kes on hiljuti aktiivseks muutunud ja teinud investeeringuid, kuid samas ütlevad, et nad ei usu, et tehtud kulutused nähtavas tulevikus tagasi tooks. Omaette seltskond on neid, kes ütlevad otsesõnu, et ESG on eurobluff.

Seekordses “Rohepöörde praktikute” saates uurime kahelt silmapaistvalt ettevõttelt - Ericssonilt ja Viru Keskuselt -, mida nemad nende aastate jooksul näinud on, kui nende ettevõtted ESG-d on järginud. Kas ESG järgi tegutsemine toob tagasi? Kus peitub majanduslik ...

Mitmed suurprojektide algatajad on viimastel aastatel kogenud kaevanduste, tööstusarenduste, militaarrajatiste ja taastuvenergia arenduste suhtes vastuseisu. Kuna taastuvenergeetika projektide algatusi starditakse üha kasvavas tempos ja üle kogu Eesti, on aktuaalne küsimus, kuidas ikkagi käib õige kohalike kogukondade kaasamine, nii et uute projektidega ei kaasneks ilma asjata vastupanu ja NIMBY (“not in my backyard”) suhtumist.

Rohepöörde praktikute seekordses saates räägivad Utilitase ja Enefit Greeni esindajad, kuidas nad on aastate jooksul tegevuste käigus õppinud, mida kaasamisel teha ja mida mitte, millised ...

Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia osas jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektrihinnad on võrreldavad või isegi soodsamad kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud.

Energiaturg toimib Eestis konkurentsireeglite järgi ehk on avatud kõigile energeetikaettevõtjatele ja uued tootjad on turule teretulnud. Nii tõdetakse seekordses "Rohepöörde ...

Saate "Rohepöörde praktikud" teema on vesinik ja selle keskkonda säästev rakendamine. Külas on Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingust tegevdirektor Ain Laidoja ja Eesti Energia projektijuht Airiin Liisbet Strandson.

Saates arutletakse, millised on vesiniku plussid ja miinused ning kuidas vesinikku rohepöörde eesmärgil kõige mõistlikum kasutada oleks.  

Saatekülalised tõdevad, et kuigi transpordis on vesinikusõidukitest ja vesinikumootoritest järjest enam juttu, toimuvad olulised rohepöördele hoogu andvad arengud ...

Turbatootmist käsitlevas saates "Rohepöörde praktikud" selgub, et Eestist kaevandatud turvas jõuab koguni 120 riiki üle maailma ning seda jätkub meil kaevandamiseks aastasadadeks.

Saatekülalised on Turbaliidu endine tegevjuht ja praegu nõunik Erki Niitlaan, TalTechi pinnakattegeoloog vanemteadur Leeli Amon ja turbatootja Greenworld juhtuse esimees Jüri Tiidermann. Saates selgitatakse, miks ei ole õige turba süsinikuheitmete arvutusmetoodikas lähtuda 30 aastat tagasi kehtinud olukorrast, kus turvast kasutati vaid briketi tootmiseks, sest seda tänaseks ...

Lähiaastatel peavad ettevõtted hakkama avalikult näitama, milline on nende tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Paljude ettevõtete ja majandusvaldkondade negatiivsed keskkonnamõjud on kaugelt suuremad, kui tahaks, ning nende vähendamine on keeruline ja aeganõudev. 

Siiski leidub ka majandusvaldkondi, mille tegevuse käigus kasvuhoonegaase seotakse. Kliimapositiivseid ettevõtteid on nii metsanduses, mõningates põllumajandusega tegelevates sektorites kui ka nende ettevõtete seas, kes suudavad teisese toormega ringselt ...

2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates.

Rohepesu on ilmselgelt ebaeetiline, kuna see eksitab tarbijaid, nõrgestab usaldust ja takistab jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist.

Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus. Rohepöörde praktikute saates jagavad saatekülalised Aire Rihe Kliimaministeeriumist ja Katrin Bats Rimi Eestist soovitusi, kuidas teemas ...

Saates "Rohepöörde praktikud" arutletakse seekord transpordi teemadel. 

Saatekülalised Neste äriklientide müügijuht Martin Õunap ja Autohalle müügijuht Risto Ojassaar on ühel meelel, et elektrilised sõidukid muutuvad aasta aastalt tänavatel järjest nähtavamaks ja see on eriti erasõidukitest rääkides vältimatu. Kuid näiteks maanteetranspordis, kust tuleb enamus õhkupaisatavast heitest, ei ole näha, et elekter diislit asendama hakkab.

Õunapi sõnul ei tähenda see, et maanteetranspordis ...

Seekordses saates "Rohepöörde praktikud" on luubi all metsa -ja puidutööstuse valdkond.

Saatekülaliste Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja ja graanulitootja Warmeston tegevjuht Mait Kaupi hinnangul tuleb lähimatel aastatel olulist tähelepanu pöörata uutele puidu väärindamise lahendustele ja toodetele. Ka ehitusvaldkonnas saaks järjest enam puidu kasutamise kaudu laiemalt rohepöördele hoogu juurde anda. Puidukeemia suuna edenemisel on hetkel kitsaks kohaks oskusteabe vähene koolitamine, kuid ka sellele nähakse ...

Rohepöörde praktikute saade keskendub käesoleva aasta maist kehtima hakanud uuele pakendiseadusele. Saame selgust, mida toob kaasa ühekorraplasti direktiiv ja kuidas see muude asjade hulgas avalikke üritusi mõjutab.

Kuuleme Nordic Milki ülevaadet sellest, mida nad on kolme aasta jooksul, mil nad on oma keskkonnamõjusid jälginud, on otsustanud teisiti tegema hakata ning mille põhjal nad viimasel ajal pakendimaterjalide valikuid teinud on.

Saame aimu sellest, mis keerukused uue seaduse järgimisel ettevõtetel ja eriti toidutööstusel ...

Praeguseks on tekkinud konsensus, et planeedi kliimasüsteem on katki ja vajab remonti. On Pariisi kliimakokkulepe ja Euroopa Liidu rohelepe. EL-s oleme kokku leppinud, et suuname oma jõupingutused sellele, et 2030. aastaks oleks kasvuhoonegaaside netoheidet 55% vähem kui aastal 1990. Kliimaolukorra päästmiseks on seega aega alla 10 aasta.

Saates kuuleme, kas pangad, kes on rohepöörde eestvedaja rollis, usuvad, et suudame roheleppe eesmärke täita. Saatekülalised selgitavad, kuidas pangad ettevõtetel rohemuutust teha aitavad ja mida nad soovitavad neile ...

Kliimaeesmärgid, mis on senise elu kestmise eelduseks, on üldteada, ent teekonda eesmärgini on raske näha ja aega napib. Määramatuses oleme me kõik ühtmoodi nii avalikus kui ka erasektoris ja niisamuti indiviididena. 

Ettevõtjatel on keskkonnakriisis aga eriliselt tähtis roll. Iga organisatsioon ja ettevõte peaks selle eest hea seisma, et nende tegevused keskkonda ja ühiskonda ei kahjustaks. Kuidas saada aru, mis on miski tegevuse tegelik mõju ja millest tekib kahju? Mis saab siis, kui keskkonnamõjud on teada? Mida teha ja millises ...