• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pikk tee toiduainete analüüsist eurosertifikaatideni

    Kõigepealt tuleb rääkida mingite kindlate meetodite akrediteerimisest, selgitas riigi toiduameti peaspetsialist Risto Tanner. Euroopa standard näeb rangelt ette, et ei akrediteerita mitte laborit, vaid kindlaid analüüsimeetodeid selles laboris.
    Teine küsimus on Tanneri sõnul selles, et akrediteerimine toimus meie standardiameti nimel. Meie standardiamet ise aga ei ole ju akrediteeritud, st formaalselt hakkab EL meie analüüse täiel määral usaldama sel juhul, kui Euroopa komisjon akrediteerib standardiameti.
    Kolmas lahendamist vajav küsimus on nõue, et lisaks labori analüüsile peab eraldi olema akrediteeritud sertifitseerimine -- labori analüüsi tulemuse laiendamine proovilt partiile või tootele. Selle kohta kehtib eraldi standard. «Minu teada ühtki toiduainete sertifitseerimisasutust meil veel akrediteeritud ei ole,» ütles Tanner.
    Tanneri sõnul on võimalik variant, kui näiteks Rootsi või Saksa standardiamet akrediteerivad meie labori oma nimel kokkuleppel meie standardiametiga. See on küll kallis protseduur, kuid sel juhul oleks meil väljastatud analüüsi tulemused tingimusteta ELi maades aktsepteeritavad.
    Samuti ei ole Eesti standardiametit täies ulatuses aktsepteerinud teiste ELi riikide standardiorganisatsioonid. «Minu teada pole Eestis veel kehtestatud standardit 45003, mis reglementeerib akrediteerimisprotsessi ennast,» rääkis Risto Tanner. «Meil on küll kehtestatud standard 45001, mis reglementeerib analüüsiprotsessi, kuid veel on vaja ümber korraldada akrediteerimise eest tasumine ja teha väiksed muudatused mõõdu ja kaalu seaduses. Need võtavad aega.»
    Lisaks peab standardiamet olema riigivõimust sõltumatu struktuuriüksus. Samuti peab standardiametil, kui teda hakatakse akrediteerima, olema ette näidata juba tehtud töö, nagu näiteks veterinaarlabori akrediteerimine.
    Kliendil on õigus kinnitada, et tema kauba analüüs on tehtud laboris, mille analüüsimeetodid on akrediteeritud Euroopa standardite alusel. Samas aga ei saa klient kelleltki selle akrediteerimise alusel midagi nõuda. See on ostja asi, kas ta usaldab või peab vajalikuks veel kontrollida. «Ikkagi on veterinaarlabori poolt saavutatud akrediteerimine parem kui mitte midagi, parem pool muna kui tühi koor,» ütles Tanner.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.