Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sportlaste püüniseks said olümpiarõngad

    Olümpiamängudel võistlevate Eesti sportlaste sponsorid ja riigikodanikest maksumaksjad peavad kahetsustundega nentima, et nende raha on suuresti tuulde loobitud. Põhjuseks on siin meie sportlaste nõrgapoolne esinemine Atlantas. Keskpärased ja tihti alla igasugust arvestust tulemused on tublisti kõigutanud kodumaise spordisõbra lootusi ja kahandanud usku spordibürokraatia suutlikusse kaasa aidata spordimaailma tippude vallutamisele.
    Äripäeva arvates on Atlanta olümpiamängud kujunenud piisavaks õppetunniks, millest kõik asjaosalised saaksid tuleviku tarvis järeldusi teha. Seda muidugi juhul, kui soovime oma sportlastes näha midagi enamat kui kahuriliha, millega täidetakse medalikohtadest ülejäävaid positsioone.
    Tohutu kommertsvankri ette rakendatud olümpiamängudel on vaatamata sajanditagustele ideaalidele osavõtu kõrval tähtsad siiski ka medalikohad. Eriti sellisele väikesele riigile, nagu seda on Eesti, kes peab alatasa oma olemasolu ning poliitilisi ja majanduslikke püüdlusi maailmale tõestama.
    Võidu vajalikkus on tähtis ka igale kodanikule, kellelt ühiskond nõuab tavaliselt siiski ennekõike tulemusi, mitte ainult osavõttu. Medal olümpiamängudelt innustaks kahtlemata paljusid, eriti aga kooliõpilasi, tulevasi sportlasi, oma eesmärke saavutama.
    Toimetuse meelest aitaks tekkinud olukorra paranemisele kaasa see, et nii sportlased kui treenerid annaksid oma töö ja tulemuste kohta reaalseid, tegudele vastavaid hinnanguid, millega peaksid arvestama ka meie spordikommentaatorid. Enne olümpiamänge ja ka mängude ajal peetud kiidukõnedest jäi avalikkusele mulje, et eestlased teevad Atlantas imesid. Imed sünnivad aga ainult muinasjuttudes, mitte konkurentsiheitlust täis olümpiastaadionil.
    Teiseks tuleks edaspidi välja valida viis kuni kümme spordiala, mida hakataks riigi tugeva toetuse abil eelisarendama. Olgu nendeks maadlus, mõni kergejõustikuala või hoopiski korvpall. Täna on kindel, et kõigile raha ei jätku. Pole ka mõtet seda igaühele näpuotsaga jagada, et hoida asjaarmastajalikku taset, mis niikuinii kuskile välja ei vii.
    Kolmandaks tuleks lõpetada spordiametnike riigipoolne lausfinantseerimine. Riigi palgal peaksid siiski olema ainult need inimesed, kellel on ette näidata konkreetseid spordi- ja organiseerimisalaseid tulemusi. Mitmes linnas ja maakonnas on aga spordialal palgal tegelasi, keda sport huvitab vaid niipalju, et see tema äri segama ei hakkaks.
    Sõnumilehes kinnitab rahvusliku olümpiakoondist saatev Tiit Nuudi, et pärast olümpiat seisab ees karm analüüs, millesse kaasatakse nii sportlased, treenerid, alaliidud, kui ka olümpiakomitee ise. Äripäev jääb ootama, kas spordimeestel jätkub kodanikujulgust oma möödalaskmisi ausalt tunnistada. Vastasel korral peavad kodumaised sponsorid ja pöidlahoidjad oma iidoleid piiri tagant otsima hakkama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.