4. august 1996
Jaga lugu:

Eestlane elab üle oma võimaluste

«Tulude ja kulude vahet võib seletada paari hüpoteesiga,» kommenteeris konsultatsioonifirma Siar Bossard konsultant Jaak Leimann, «kas elatakse vanadest varudest või varjatakse tulusid.» Kulusid ei ole samas mõtet varjata, lisas ta.

Maksuameti peadirektori asetäitja Andres Sõerdi sõnul ei usu ta, et sissetulekute ja väljaminekute vahe põhjuseks oleks ainult maksudest kõrvalehoidmine. Kulutusi ei tehta ainult maksustatavast tulust, rääkis Sõerde, üks põhjus võib seega olla ka aktiivsem laenuvõtmine.

«Laenud ei ole ju maksustatav tulu,» ütles ta. Loomulikult ei laeku ka maksud sajaprotsendiliselt, kuid tulude varjamine ei ole ainult Eesti spetsiifika, ütles Sõerd.

Turu-uuringute firma Emor juhatuse esimehe Karin Niinase sõnutsi lähtub Emor elanikkonna ostujõu mõõtmisel inimeste kulutustest. Ebastabiilses ühiskonnas ei saa võtta tulusid aluseks, selgitas Niinas. Ka Emori uurimuste andmetel ületasid selle aasta esimeses kvartalis leibkonna ühe liikme väljaminekud keskmiselt sissetulekud, keskmine tulu 1342 krooni ja keskmine kulu 1352 krooni.

«Nii lühikese perioodi põhjal ei saa tegelikult teha põhimõttelisi järeldusi,» lausus Leimann, «jälgida tuleks pikemaajalist dünaamikat.»

Statistilised andmed elanikkonna juunikuiste tulude ja kulude kohta põhinevad statistikaameti eluolu-uuringutel, mida korraldatakse iga kuu. Juunikuus korraldatud küsitluse käigus uuriti 879 leibkonda Eestis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum