Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ei poolda radikaalset sotsiaalreformi

    USAs kavandatav sotsiaalhoolekande reform teeb lõpu süsteemile, mis võimaldas vaestel aastakümneid elatuda üksnes abirahast. Reformi eesmärk on kaotada inimeste harjumus jääda sõltuvusse sotsiaalabist, mida sotsiaaldemokraatlike traditsioonidega Lääne-Euroopas laialt aktsepteeritakse ning mida kommunismi all elanud Ida-Euroopa peab iseenesestmõistetavaks.
    Läinud nädalal jõustus Saksamaal seadus, mille kohaselt vähendatakse töötu abiraha 25% võrra, kui töötu lükkab «sobiva tööpakkumuse» tagasi. Pensionikulude kärpimiseks kavatseb Bonn tõsta 1997. a pensioniiga nii naistel kui meestel 65 aastani.
    Helmut Kohli sotsiaalhoolekandeprogramm puudutab Saksamaa polsterdatud sotsiaalhooldussüsteemi vaid riivamisi, kärpides näiteks töötajate õigust veeta iga kolme aasta järel riigi kulul kuu aega sanatooriumis või tervisevetel.
    Prantsusmaa valitsus oli sunnitud hoolekandereformis tegema järeleandmisi, sest töötajad reageerisid 24päevase streigiga plaanile sundida riigitöötajaid täispensioni saamiseks töötama sama kaua kui erasektori töötajad.
    Skandinaavias, kus peetakse hällist hauani hoolekandesüsteemi enesestmõistetavaks, vallandas valitsus ulatusliku ametiühingute protesti töötu abiraha, haigus- ja emadustoetuse kärpimisega 80 protsendilt 75 protsendile palgast.
    Taani, kus sotsiaalhoolekanne neelab 40 protsenti riigieelarvest, on kärpinud tervishoiu- ja pensionikindlustusi, kuid on vältinud vaeste puudutamist. «Säästmine vaeste arvel ei tule kõne allagi, säästa võib vaid rikaste pealt,» ütles Taani sotsiaalministeeriumi ametnik.
    Samas nõuab Taani, et pikka aega tööta olnud inimesed teeksid abiraha saamiseks ühiskondlikku tööd.
    Suurbritannias on käimas debatt küsimuses, kas sundida töötuid abiraha eest ühiskondlikku tööd tegema. 135 seaduseandjat toetab plaani, mille kohaselt kohalikes omavalitsustes, vabatahtlikes organisatsioonides, keskkonnakaitse alal ja erafirmades tööd tegevad töötud saaksid tasuks kolm naela tunnist.
    Ida-Euroopa reformimeelsed valitsused on põrganud suurte probleemide vastu, püüdes võõrutada elanikkonda sõltuvusest riigist, kuigi sotsiaalabi ja pensionid on imeväikesed.
    Juunis otsustas Poola karmistada töötu abiraha väljamaksmise reegleid, et teha lõpp üldlevinud pettusele.
    Tööminister Andrzej Baczkowski ütles, et paljud 2,5 miljonist ametlikult töötuna registreeritust teevad kas haltuurat või ekspluateerivad puudujääke seadustes. REUTER-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.