• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 05.08.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa ei poolda radikaalset sotsiaalreformi

USAs kavandatav sotsiaalhoolekande reform teeb lõpu süsteemile, mis võimaldas vaestel aastakümneid elatuda üksnes abirahast. Reformi eesmärk on kaotada inimeste harjumus jääda sõltuvusse sotsiaalabist, mida sotsiaaldemokraatlike traditsioonidega Lääne-Euroopas laialt aktsepteeritakse ning mida kommunismi all elanud Ida-Euroopa peab iseenesestmõistetavaks.
Läinud nädalal jõustus Saksamaal seadus, mille kohaselt vähendatakse töötu abiraha 25% võrra, kui töötu lükkab «sobiva tööpakkumuse» tagasi. Pensionikulude kärpimiseks kavatseb Bonn tõsta 1997. a pensioniiga nii naistel kui meestel 65 aastani.
Helmut Kohli sotsiaalhoolekandeprogramm puudutab Saksamaa polsterdatud sotsiaalhooldussüsteemi vaid riivamisi, kärpides näiteks töötajate õigust veeta iga kolme aasta järel riigi kulul kuu aega sanatooriumis või tervisevetel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Prantsusmaa valitsus oli sunnitud hoolekandereformis tegema järeleandmisi, sest töötajad reageerisid 24päevase streigiga plaanile sundida riigitöötajaid täispensioni saamiseks töötama sama kaua kui erasektori töötajad.
Skandinaavias, kus peetakse hällist hauani hoolekandesüsteemi enesestmõistetavaks, vallandas valitsus ulatusliku ametiühingute protesti töötu abiraha, haigus- ja emadustoetuse kärpimisega 80 protsendilt 75 protsendile palgast.
Taani, kus sotsiaalhoolekanne neelab 40 protsenti riigieelarvest, on kärpinud tervishoiu- ja pensionikindlustusi, kuid on vältinud vaeste puudutamist. «Säästmine vaeste arvel ei tule kõne allagi, säästa võib vaid rikaste pealt,» ütles Taani sotsiaalministeeriumi ametnik.
Samas nõuab Taani, et pikka aega tööta olnud inimesed teeksid abiraha saamiseks ühiskondlikku tööd.
Suurbritannias on käimas debatt küsimuses, kas sundida töötuid abiraha eest ühiskondlikku tööd tegema. 135 seaduseandjat toetab plaani, mille kohaselt kohalikes omavalitsustes, vabatahtlikes organisatsioonides, keskkonnakaitse alal ja erafirmades tööd tegevad töötud saaksid tasuks kolm naela tunnist.
Ida-Euroopa reformimeelsed valitsused on põrganud suurte probleemide vastu, püüdes võõrutada elanikkonda sõltuvusest riigist, kuigi sotsiaalabi ja pensionid on imeväikesed.
Juunis otsustas Poola karmistada töötu abiraha väljamaksmise reegleid, et teha lõpp üldlevinud pettusele.
Tööminister Andrzej Baczkowski ütles, et paljud 2,5 miljonist ametlikult töötuna registreeritust teevad kas haltuurat või ekspluateerivad puudujääke seadustes. REUTER-BNS

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele