Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liisimisturg kasvas kolme kuuga kolmandiku võrra

    Esimese kolme kuu järel oli liisingufirmade summaarne bilansimaht 1,08 miljardit krooni ja poolaasta lõpu seisuga 1,409 miljardit krooni. Liisingportfelli kogumaht on esimese kuue kuu järel 1,048 miljardit krooni.
    Liisinguühingute liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on rohkem hakatud liisima kommertssõidukeid ja kinnisvara. «Samuti on tõusnud eraisikute osakaal liisingfirmade klientide hulgas,» ütles Hääl.
    ASi ERA-Liising tegevdirektori kohusetäitja Rauno Kallas prognoosis, et sõiduautode osakaal liisimisobjektide hulgas langeb alles paari aasta pärast. «Praegu liisitakse rohkem just esindussõidukeid, aga ka veoautosid ja kaubabusse. Kuid samas hakatakse senisest rohkem liisima tööstusseadmeid,» lisas ta.
    Liisinguturu liider on 54,6 protsendiga AS Hansa Liising, kes aasta esimeses kvartalis hõlmas ligi 60 protsenti turust.
    Hansa Liisingu juhatuse esimehe Mart Toomingu kinnitusel võiks nende turuosaks jääda 40 protsenti.
    Hansa Liisingule järgneb Ühisliisingu AS, mis aasta esimese kolme kuuga võrreldes on möödunud Hoiupanga Liisingu ASist. Ühisliisingule kuulub praegu 9,8% turust ja Hoiupanga Liisingule 8,9%.
    Tallinna Panga Liisingu ASi juhatuse esimehe Priit Põldoja kinnitusel võib liisinguühingute liidu koostatud esimese poolaasta kokkuvõttest jääda ekslik mulje. «See näitab küll ära liisinguturu üldpildi, kuid on ühekülgne. Lihtsalt osal liisingufirmadel on faktooringu osakond emapanga all, teistel liisingufirma all,» rääkis Põldoja.
    Faktooring on käibekapitali finantseerimine debitoorse võlgnevuse väljaostmise teel.
    Ka liisinguühingute liidu kokkuvõttes on faktooring märgitud liisinguportfellide kogumahust eraldi, moodustades 127 miljonit krooni. Kapitalirent moodustas koondbilansis 749 miljonit krooni, kasutusrent 289 miljonit ja järelmaksuga ost-müük 10 miljonit krooni.
    Kapitalirent on tehing, mille korral rentnik tasub liisinguperioodil vara väljaostumaksetena kogu selle maksumuse ning saab tehingu lõppedes vara omanikuks. Kasutusrendi korral kasutab rentnik liisinguperioodi vältel tehingu objektiks olevat vara ja tal on lepingu lõppedes õigus see välja osta.
    Sarnaselt Hoiupanga ja Tööstuspangaga ühinevad ka nende liisingufirmad. Tööstuspanga Liisingu ASi pearaamatupidaja Karina Obolenskaja kinnitusel liitub nende firma Hoiupanga Liisingu ASiga hiljemalt augusti keskel. «Anname praegu dokumente üle, 15. augustil võiks see lõppenud olla,» ütles Obolenskaja.
    Hoiupanga Liisingu ASi tegevdirektor Reimo Raid täpsustas, et liisingufirmade ühinemine sõltub sellest, millal liituvad pangad. Tema sõnul jääb ühinenud firma nimeks tõenäoliselt Hoiupanga Liisingu AS.
    Tööstuspanga Liisingu esimese poolaasta jooksev kasum oli 164 300 ja bilansimaht 18,6 mln krooni. Firma liisinguportfelli suurus on 13 mln krooni. Hoiupanga Liisingu esimese poolaasta liisinguportfell oli 118,5 mln krooni. Kahe ettevõtte turuosa liitmisel tekiks Eesti suuruselt teine liisingufirma, mis hõlmaks 10,3% turust. Praegu on Hoiupanga Liisingu osakaal 9,8%.
    Eesti liisinguühingute liit asutati 1995. a septembris 10 liisingufirma poolt. Praegu on liitu kuulujaid 13, kokku pakub Eestis liisimisteenust 18 firmat. «Osa neist on küll oma tegevuse lõpetanud, koguvad liisingumaksed kokku ja uusi tehinguid enam ei tee,» ütles Reet Hääl.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.