Liisimisturg kasvas kolme kuuga kolmandiku võrra

Esimese kolme kuu järel oli liisingufirmade summaarne bilansimaht 1,08 miljardit krooni ja poolaasta lõpu seisuga 1,409 miljardit krooni. Liisingportfelli kogumaht on esimese kuue kuu järel 1,048 miljardit krooni.

Liisinguühingute liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on rohkem hakatud liisima kommertssõidukeid ja kinnisvara. «Samuti on tõusnud eraisikute osakaal liisingfirmade klientide hulgas,» ütles Hääl.

ASi ERA-Liising tegevdirektori kohusetäitja Rauno Kallas prognoosis, et sõiduautode osakaal liisimisobjektide hulgas langeb alles paari aasta pärast. «Praegu liisitakse rohkem just esindussõidukeid, aga ka veoautosid ja kaubabusse. Kuid samas hakatakse senisest rohkem liisima tööstusseadmeid,» lisas ta.

Liisinguturu liider on 54,6 protsendiga AS Hansa Liising, kes aasta esimeses kvartalis hõlmas ligi 60 protsenti turust.

Hansa Liisingu juhatuse esimehe Mart Toomingu kinnitusel võiks nende turuosaks jääda 40 protsenti.

Hansa Liisingule järgneb Ühisliisingu AS, mis aasta esimese kolme kuuga võrreldes on möödunud Hoiupanga Liisingu ASist. Ühisliisingule kuulub praegu 9,8% turust ja Hoiupanga Liisingule 8,9%.

Tallinna Panga Liisingu ASi juhatuse esimehe Priit Põldoja kinnitusel võib liisinguühingute liidu koostatud esimese poolaasta kokkuvõttest jääda ekslik mulje. «See näitab küll ära liisinguturu üldpildi, kuid on ühekülgne. Lihtsalt osal liisingufirmadel on faktooringu osakond emapanga all, teistel liisingufirma all,» rääkis Põldoja.

Faktooring on käibekapitali finantseerimine debitoorse võlgnevuse väljaostmise teel.

Ka liisinguühingute liidu kokkuvõttes on faktooring märgitud liisinguportfellide kogumahust eraldi, moodustades 127 miljonit krooni. Kapitalirent moodustas koondbilansis 749 miljonit krooni, kasutusrent 289 miljonit ja järelmaksuga ost-müük 10 miljonit krooni.

Kapitalirent on tehing, mille korral rentnik tasub liisinguperioodil vara väljaostumaksetena kogu selle maksumuse ning saab tehingu lõppedes vara omanikuks. Kasutusrendi korral kasutab rentnik liisinguperioodi vältel tehingu objektiks olevat vara ja tal on lepingu lõppedes õigus see välja osta.

Sarnaselt Hoiupanga ja Tööstuspangaga ühinevad ka nende liisingufirmad. Tööstuspanga Liisingu ASi pearaamatupidaja Karina Obolenskaja kinnitusel liitub nende firma Hoiupanga Liisingu ASiga hiljemalt augusti keskel. «Anname praegu dokumente üle, 15. augustil võiks see lõppenud olla,» ütles Obolenskaja.

Hoiupanga Liisingu ASi tegevdirektor Reimo Raid täpsustas, et liisingufirmade ühinemine sõltub sellest, millal liituvad pangad. Tema sõnul jääb ühinenud firma nimeks tõenäoliselt Hoiupanga Liisingu AS.

Tööstuspanga Liisingu esimese poolaasta jooksev kasum oli 164 300 ja bilansimaht 18,6 mln krooni. Firma liisinguportfelli suurus on 13 mln krooni. Hoiupanga Liisingu esimese poolaasta liisinguportfell oli 118,5 mln krooni. Kahe ettevõtte turuosa liitmisel tekiks Eesti suuruselt teine liisingufirma, mis hõlmaks 10,3% turust. Praegu on Hoiupanga Liisingu osakaal 9,8%.

Eesti liisinguühingute liit asutati 1995. a septembris 10 liisingufirma poolt. Praegu on liitu kuulujaid 13, kokku pakub Eestis liisimisteenust 18 firmat. «Osa neist on küll oma tegevuse lõpetanud, koguvad liisingumaksed kokku ja uusi tehinguid enam ei tee,» ütles Reet Hääl.