EVP kontode jääk näitab mõõdukat kasvutendentsi: nädalaga (24. juulist 30. juulini) emiteeriti ca 13 miljonit EVPd, kontode jääk on nüüd kokku 11,119 miljardit. Võib arvata, et suvisel perioodil EVPde emiteerimine langeb, on ju riigiametnikud puhkusel.

Eksperthinnangute kohaselt kujuneb emiteeritavate EVPde üldmassiks 1998. aasta lõpuks 18 miljardit ja sellest on 13miljoniline nädalakasv (õnneks) kaugelt maas.

Ent veelgi positiivsem on see, et ringluses olevate EVPde arv nädalaga vähenes. Erastamise korraldajad ja Hüvitusfond kustutasid nädalaga ca 211 miljonit EVPd.

Kui selline kustutamistempo jätkub, polegi võimatu, et kõik EVPd saavad 1998. aasta lõpuks ära paigutatud nii, et nende kurss oluliselt ei lange. Sest ärapaigutamisega ei teki probleeme ka siis, kui 1998. aastal kujuneks EVP kursiks 5 senti, 2 senti, 1 sent jne, aga see on juba must stsenaarium.

Igal juhul tasuks EVPde paigutamisega kiirustada, sest nende hind ei lange üksnes siis, kui erastamise korraldajad ja Hüvitusfond on agaralt ametis ja töötavad efektiivsemalt kui EVPde emiteerijad.

Hiljaaegu tuli järelturule ja võeti ka börsi nimekirja Hüvitusfondi VII seeria võlakiri. EVK valmib võlakiri 27. mail 2002 ja nimetatud võlakirjade omanikke-investoreid on praegu 2272. Ehkki Hüvitusfondi võlakirjade garanteeritud intress on 7%, on võlakirjade tegelik tootlus märksa suurem. Järelturult saab 100kroonise nimiväärtusega võlakirja ca 75 krooniga, siiani on eksisteerinud atraktiivne lisaintress ja veel on võimalik iga-aastased kupongimaksed reinvesteerida -- need on tulukust suurendavad faktorid. Ilma lisaintressita on Hüvitusfondi seitsmenda seeria võlakirja tootlus praegu 14%. Hüvitusfondi teiste seeriate tootlus kõigub 12--15% piirimail.