Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas partneri leidmiseks olnuks vajalik konkurss?

    Minu arvates on kon kurss alati teretulnud asi ja loomulikult olen ärimehena selle poolt, et iga asja, eriti suurt firmat, ostetaks ja müüdaks konkursi korras. Konkurss võimaldab müümisel lüüa hinda üles.
    Arvan, et kindlasti oleks lisaks NRG-le olnud ka teisi pakkujaid. Praegu on Eesti Energia erastamisest huvitatud neli firmat: Vattenfall, IVO, Preussen Elektra ja NRG. Arvan, et ka esimesed kolm firmat oleks olnud huvitatud Eesti Energia erastamisest tootmise poole pealt. Samuti arvan, et kui tulevikus erastatakse jaotusvõrgud, siis kõikidel nendel firmadel on vaba kapitali ja soov selles osaleda.
    Eesti peaks olema küllalt tark, et seda raha siia meelitada. See summa, mida meie energiasüsteem vajab investeeringutena, on üsna suur.
    Minu nägemus praegu toimuvast on selline, et valitsus moodustab oma varadest ühisfirma, kuhu NRG paneb sisse raha. Seega võib seda elektrijaamade osas käsitleda Eesti Energia erastamisena. Ent ju siis oli valitsuse selline samm riigile kasulik. Teine küsimus on see, et erastamist saab ju korraldada kas erastamisagentuuri või valitsuse kaudu. Mul tekib küsimus, et kuidas selle asja peale vaatab erastamisagentuur.
    Teisi pakkujaid kõnelemas ei olnud, enne kui see küsimus lauale tuli. Ameeriklased olid ainukesed konkreetsed pakkujad. Kui ikka aastad on mööda läinud ja konkreetset huvi pole üles näidatud ning samas üks firma on esitanud konkreetse pakkumuse, siis tuleb sellega ka hakata läbi rääkima.
    Asjade edasine protseduuriline järjekord on nüüd nii, et NRG saab Eesti pakkumuse, peab selle läbi vaatama ja teatab siis meile oma seisukoha.
    Praegu ei ole veel otsustatud ostuhind ja see oleneb väga palju sellest, mis sinna viimasesse paketti sisse läheb. Hind võib olla nii alla kui ka üle 50 miljoni dollari. Konkreetset hinnapakkumust praegune koostööprojekt ei sisalda. See, millal leping võidakse sõlmida, oleneb jällegi ameeriklaste vastusest, võib minna paar nädalat või ka aasta lõpuni.
    Praegu just vaatan seda dokumenti üle, neljapäeval ma ei osalenud valitsuse istungil, ja see, mis nüüd ameeriklastele läheb, on normaalne. Eesti riigi poolset garantiid ameeriklastele kindlasti plaanis pakkuda ei ole. See ei ole ka kunagi nende nõue olnud.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Milremi juht Kuldar Väärsi: oma vastast ei tohi alahinnata
Läänemaailmal on oluliselt raskem oma majandust sõjatööstusele ümber lülitada sellisel moel, nagu Venemaa on seda teinud, tõdes Eesti kaitsetööstusfirma Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi saates “Kuum Tool”.
Läänemaailmal on oluliselt raskem oma majandust sõjatööstusele ümber lülitada sellisel moel, nagu Venemaa on seda teinud, tõdes Eesti kaitsetööstusfirma Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi saates “Kuum Tool”.
Suure languse teinud transpordifirma alustab uue ärisuunaga
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.