• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti bussifirmade vahel valitsevad lahkarvamused

    Kiviloo lausus, et Balti riikide vahelise koostöö idee on muuta kolme riigi rahvusvahelisi bussiliine teenindavad firmad konkurentsivõimeliseks ka väljaspool Balti piirkonda. Tema sõnul saab seda teha bussiliinide ühendamise teel, mille puhul iga bussiettevõte vastutaks mingi kindla liinilõigu eest.
    Kaugemas perspektiivis tähendab see Kiviloo ütlusel, et bussivedajatel tuleks üksinda teha vähem investeeringuid kui seni. Kiviloo sõnul tuleks bussifirmade vahel luua ka ühtne piletimüügisüsteem, mille järgi oleks näiteks ka Vilniuses võimalik osta pilet Tartust väljuvale Tampere liinile.
    Kiviloo sõnul otsustati Leedus, et lähiajal on kavas kolme riigi vahel sõiduplaane vahetada.
    Kiviloo ütles, et lätlased ja leedulased suhtuvad Eesti bussivedajatesse eelarvamusega, mille üks põhjus võib tema sõnul olla ka see, et siinsed bussifirmad on märksa edukamad kui nende Balti kolleegid.
    Kiviloo sõnul on Läti ja Leedu bussifirmade esindajad seni seisukohal, et rahvusvahelisi bussiliine teenindavad Eesti firmad võtavad neilt suurema koostöö korral kliendid ära. «Lätlased on seisukohal, et kui Eesti buss sõidab läbi Läti, ei tohiks ta selles riigis ühtegi reisijat peale võtta,» sõnas Kiviloo.
    Rahvusvahelisi regulaarreise korraldava ASi Mootorreisid tegevdirektor Hugo Osula ütles, et ka leedulastele ei meeldi, kui Eesti firma buss võtab Leedust reisijaid peale.
    Osula leidis, et Balti riikide koostöö rahvusvaheliste vedude korraldamisel on hädavajalik, sest üksinda on väljaspool seda piirkonda bussifirmadel väga raske läbi lüüa.
    Osula ütlusel tuleb Läti ja Leedu firmadel eestlaste tasemeni jõudmiseks investeerida märksa rohkem, kui Eesti firmadel tuli mõni aeg tagasi teha. Ta lisas, et ainuüksi üks rahvusvahelistele nõuetele vastav autobuss maksab 4,5 miljonit krooni.
    Vaatamata tulemusteta lõppenud nõupidamisele andis kohtumine Leedus lootust, et koostöö eri riikide bussifirmade vahel on siiski võimalik, kinnitas Kiviloo. Tema sõnul eeldab koostöö käivitumine nii Läti kui Leedu firmade suhtumise muutumist ning seda, et kolme riigi seadusandlus oleks ühtne, mida nõuavad ka Euroopa Liidu dokumendid.
    Järgmine töörühma kokkusaamine toimub Kiviloo teatel novembris Riias.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.