Balti bussifirmade vahel valitsevad lahkarvamused

Kiviloo lausus, et Balti riikide vahelise koostöö idee on muuta kolme riigi rahvusvahelisi bussiliine teenindavad firmad konkurentsivõimeliseks ka väljaspool Balti piirkonda. Tema sõnul saab seda teha bussiliinide ühendamise teel, mille puhul iga bussiettevõte vastutaks mingi kindla liinilõigu eest.

Kaugemas perspektiivis tähendab see Kiviloo ütlusel, et bussivedajatel tuleks üksinda teha vähem investeeringuid kui seni. Kiviloo sõnul tuleks bussifirmade vahel luua ka ühtne piletimüügisüsteem, mille järgi oleks näiteks ka Vilniuses võimalik osta pilet Tartust väljuvale Tampere liinile.

Kiviloo sõnul otsustati Leedus, et lähiajal on kavas kolme riigi vahel sõiduplaane vahetada.

Kiviloo ütles, et lätlased ja leedulased suhtuvad Eesti bussivedajatesse eelarvamusega, mille üks põhjus võib tema sõnul olla ka see, et siinsed bussifirmad on märksa edukamad kui nende Balti kolleegid.

Kiviloo sõnul on Läti ja Leedu bussifirmade esindajad seni seisukohal, et rahvusvahelisi bussiliine teenindavad Eesti firmad võtavad neilt suurema koostöö korral kliendid ära. «Lätlased on seisukohal, et kui Eesti buss sõidab läbi Läti, ei tohiks ta selles riigis ühtegi reisijat peale võtta,» sõnas Kiviloo.

Rahvusvahelisi regulaarreise korraldava ASi Mootorreisid tegevdirektor Hugo Osula ütles, et ka leedulastele ei meeldi, kui Eesti firma buss võtab Leedust reisijaid peale.

Osula leidis, et Balti riikide koostöö rahvusvaheliste vedude korraldamisel on hädavajalik, sest üksinda on väljaspool seda piirkonda bussifirmadel väga raske läbi lüüa.

Osula ütlusel tuleb Läti ja Leedu firmadel eestlaste tasemeni jõudmiseks investeerida märksa rohkem, kui Eesti firmadel tuli mõni aeg tagasi teha. Ta lisas, et ainuüksi üks rahvusvahelistele nõuetele vastav autobuss maksab 4,5 miljonit krooni.

Vaatamata tulemusteta lõppenud nõupidamisele andis kohtumine Leedus lootust, et koostöö eri riikide bussifirmade vahel on siiski võimalik, kinnitas Kiviloo. Tema sõnul eeldab koostöö käivitumine nii Läti kui Leedu firmade suhtumise muutumist ning seda, et kolme riigi seadusandlus oleks ühtne, mida nõuavad ka Euroopa Liidu dokumendid.

Järgmine töörühma kokkusaamine toimub Kiviloo teatel novembris Riias.