Varastatud GSMide kasutamine raskeneb

Grünbergi sõnul on igale GSM-telefonile sisse programmeeritud kood, mida ei ole võimalik muuta. Kui nimetatud mobiiltelefoniga helistada, kontrollib operaatori käes olev seade enne iga kõnet, kas see telefon ei ole kantud musta nimekirja, lisas ta.

ASi Radiolinja Eesti tehnikadirektori Ants Viira sõnul soovib Radiolinja kasutada Soomes asuva emafirma seadmeid. «Kui saame loa Tallinna ja Helsingi vahelise raadioside ehitamiseks, võime hakata reaalajas varastatud telefonide alast informatsiooni vahetama,» lubas ta.

Balti riikide suurima mobiiltelefonide müüja ASi Levi & Kuto müügijuht Lauri Rimmel ei osanud öelda, kui palju võib Eestis varastatud mobiiltelefone kasutusel olla. «Kui vaadata, kui palju telefone müüakse ja kui palju võrku lülitatakse, on vahe kahekordne,» kinnitas ta.

Rimmeli sõnul ei ole küsimus mitte varastatud telefonide arvus, vaid et neid ei saaks kasutada üheski mobiilsidevõrgus. «Ka suured tootjad peavad hakkama teatama neilt varastatud telefonide koode, et välistada selliste telefonide kasutamine,» lausus ta.

Tõnu Grünbergi sõnul on varastatud GSM-telefonide vastu seni võideldud nende sulgemisega kohaliku musta nimekirja abil. «Suletud aparaati ei saa enam võrgus kasutada,» selgitas ta.

Eestist kuuluvad rahvusvahelisse GSM-operaatorite liitu Eesti Mobiiltelefon, Radiolinja Eesti ja AS Ritabell. Eesti Mobiiltelefoni võrgus on 28 000 GSM-telefoni, Radiolinja võrgus 5000 telefoni. Ritabelli GSM-võrk peaks tegevust alustama käesoleva aasta lõpus.