Pärast seda, kui Tartu linnakohus oli eile hommikul otsustanud alustada kriminaalasja sisulist arutelu, esitas Rein Kaarepere kaitsja vandeadvokaat Simon Levin taotluse peatada kohtumenetlus kohtualuse tervisliku seisundi tõttu.

Kaarepere enda kinnitusel ei soovinud ta oma kehvale tervisele varem kohtu tähelepanu juhtida, sest ta oli kindel, et kohus saadab kriminaalsüüdistuse täiendavale eeluurimisele. Kaarepere esitas kohtule 23. oktoobrist pärineva kardioloogiainstituudi saatekirja Tallinna kiirabihaiglale tema kiireks hospitaliseerimiseks.

Riiklik süüdistaja, riigiprokurör Marge Püss pidas vajalikuks määrata kohtuekspertiis Kaarepere tervisliku seisundi uurimiseks, mille kohus ka rahuldas.

Simon Levini taotlusel palutakse ekspertidel anda hinnang, millal Kaarepere tervislik seisund lubab tal uuesti osaleda kriminaalmenetluses.

Kohus ei rahuldanud aga panga maksejõuetuses riiki süüdistanud vandeadvokaatide Simon Levini, Jüri Raidla ja Sirje Musta taotlust saata kriminaalasi täiendavale eeluurimisele.

Levin teatas, et eeluurimise käigus ei võimaldatud kaitsel tutvuda kõigi asjaomaste dokumentidega ja kriminaaltoimikusse pole võetud mitmeid olulisi materjale. Levin märkis, et sellest tingituna ei ole ta valmis süüdistatava kaitseks ning ta ei oska puuduliku eeluurimise tõttu formuleerida küsimusi tunnistajale ja võimalikule ekspertiisile.

Levin esitas kohtule Eesti Panga kirjaliku arvamuse, et kriminaalõigusliku hinnangu andmine TKP juhtkonna tegevusele ei tohiks olla ennatlik ja see peaks sõltuma panga likvideerimise järgsetest pangamajanduslikest lõpptulemustest.

Kaarepere teine kaitsja Jüri Raidla leidis, et tekitatud väidetava kahju hindamisel pole eeluurimisel lähtutud pankrotiseaduse sätetest. Levini ja Raidla meelest pole välistatud, et väidetavat kahju ei olegi üldse. Nad viitasid ka TKP pankrotihaldurite ettekandele 29. mail 1995, mille kohaselt oli pank moratooriumi väljakuulutamise hetkel kasumis ja tal oli varaline kate kõigile võetud kohustustele.

Levin juhtis kohtu tähelepanu ka asjaolule, et süüdistuses on jäetud täielikult käsitlemata enne Kaarepere Tartu Kommertspanka juhtinud Ants Veetõusme tegevus, kelle allkirjaga väljastati endise NSV Liidu kriisipiirkondadesse mitu laenu enam kui viie miljoni USA dollari ulatuses. Need laenud on tagasi saamata.

Levin ja Raidla märkisid kohtus, et eeluurimine on vaikimisi mööda libisenud riigi osast TKP maksejõuetuse tekkimises. Kaareperele süüks pandav kütuselaen aktsiaseltsile Klaus sõlmiti laenu garandiks olnud RE Eesti Kütus vahendusel üldise kütusekriisi lahendamiseks, laususid nad.

Levin väitis, et suure kütuselaenu mittetagastamine polnud juhus, vaid riigi teadlik tegevus. Laenu eest saadud kütusega kustutati riigi ligi 40 miljoni kroonine võlg Soome kontsernile Neste, millelt riik sai ka olulist vaheltkasu.

Levin juhtis tähelepanu ka selle aasta mais tehtud arbitraazhikohtu otsusele, mis kinnitas riigi võlgu TKP ees, samuti sellele, et erastamisagentuur kui riigi esindaja on laenust tulenevad kohustused enda kanda võtnud.

Levin ei välistanud, et tõe väljaselgitamiseks tuleb kohtul teha dokumentide võetus riigikantseleist. Ta vihjas, et laenu mittetagastamise taga on üks omaaegne minister, kelle nime ei nõustunud Levin ütlema.

Levini väitel on Kaareperele süüks pandud ka toimingud ajavahemikul detsember 1992 kuni TKP pankroti väljakuulutamiseni 1994, mil kogu panga asjaajamine oli Eesti Panga määratud sundlikvideerimiskomisjoni käes. Levin ei välistanud, et ka sel ajal tehti toiminguid, mis võisid kahjustada panga kreeditoride huve.

Kaarepere kaitsjad avaldasid imestust, miks pole kriminaaltoimikus dokumente selle kohta, kuidas TKP asjaajamine sundlikvideerimiskomisjonile ja hiljem panga pankrotitoimkonnale üle anti. Levin ei välistanud, et osa laenudokumente on kadunud.

Prokurör Marge Püss esitas taotluse eksperdi ja pangaspetsialisti kaasamiseks kohtuprotsessi, mille kohus ka põhimõtteliselt rahuldas.